Lainefunktsioon peab olema normeeritud mis tähendab seda, et osakest on võimalik kusagil ruumis leida. Osake või kvantsüsteem võib olla kahes erinevas olekus, mida kirjeldavad vastavalt lainefunktsioonid 1 ja 2. Sellisel juhul võib osake olla ka olekutes, mida kirjeldatakse olekute 1 ja 2 lineaarse kombinatsioonina Koefitsentide c1 ja c2 mooduli ruudud annavad vastavate olekute esinemise tõenäosused. Seda nimetatakse superpositsiooni printsiibiks. Kvantmehaanika sellist teleportmehaanilist formalismi ( kvantmehaanika on tegelikult teleportmehaanika ) on võimalik katseliselt ka tõestada. See seisneb järgnevas. Eksperimentaalsel ajas rändamisel pannakse inimene ruumis teleportreeruma. See tähendab seda, et inimene teleportreerub ruumipunktist A ruumipunkti B. Ruumipunktide A ja B vahel võib eksisteerida mingi suvaline tõke näiteks betoonsein. Sellisel juhul inimene teleportreerub läbi betoonseina. Kuid
Kui aga ψ1(1) ja ψ1(2) ei ole ortogonaalsed, siis saab neist moodustada 2 lineaarset kombinatsiooni, mis on omavahel ortogonaalsed: Ĺ Ψ = c1 Ĺ ψ1(1) + c2 Ĺ ψ1(2) = c1 λ1 ψ1(1) + c2 λ1 ψ1(2) = λ1 Ψ. Koefitsentide c1 ja c2 mooduli ruudud annavad vastavate olekute esinemise tõenäosused. Seda nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. Superpositsiooniprintsiibi korral liituvad osakeste olekufunktsioonid, mitte tõenäosused. Kvantmehaanika sellist teleportmehaanilist formalismi ( kvantmehaanika on tegelikult teleportmehaanika ) on võimalik katseliselt ka tõestada. See seisneb järgnevas. Eksperimentaalsel ajas rändamisel pannakse inimene ruumis teleportreeruma ( inimest teleportreeruda ajas ja ruumis korraga ei saa ). See tähendab seda, et inimene teleportreerub ruumipunktist A ruumipunkti B. Ruumipunktide A ja B vahel võib eksisteerida mingi suvaline tõke – näiteks betoonsein. Sellisel juhul inimene teleportreerub läbi betoonseina
annaabi.ee 
