Carl Gustav Jung sotsiaalfilosoofia 9.03.2012 TALLINN 1 C. G Jung • Elas 1875- 1961; • Šveitsi psühhiaater; • Tugines oma isiksuseteoorias kogemustele haigetega; • Sai mõjutusi S. Freudist, hiljem eemaldus temast; 9.03.2012 TALLINN 2 Isiksusekonteptsioon •Jung kombineeris teleoloogiat kausaalsusega – ehk kõik, mis juhtub, juhtub mingi põhjusega; •Teleoloogia – õpetus, mille järgi kõik areneb ettemääratud eesmärgi kohaselt. •Kausaalsus – põhjuslik • Inimese käitumise ja mõtlemise tingib individuaalsus kui ka rassiline ajalugu, samuti pürgimised eesmärgi poole; •Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. 9.03.2012 TALLINN 3 Isiksus
Pole vaja teha kogemuse jaoks, vaid mõistuse enda rahuldamise jaoks. Kogemusel on mitte-ratsionaalne jääk ehk lõpule viimata. Mõistus soovib saada tervikuks. Aru anda, mida siis tehakse – süstematiseerivad ideed. Kogemusterviksuks – lõpule viidud kogemus. Kujutada ideena? Absoluutne tervik on võimatu aga teine asi on idee sellest ja see annab meile – tunnetusele – sihi, mille poole püüelda. Hõlmatud ühe printsiibiga. Eeldab teatud teleoloogiat – õpetus eesmärgi pärasusest, kõik looduses on eesmärgipärane. Ka mõistus on eesmärgipärane. Mõistusel on üks funktsioon ja arul teine funktsioon; mõistuse unktsiooniks on anda mõtlemisele suuniseid (tuleks püüelda süstemaatilisust). Spekulatiivne rakendus? Tähendab sama siin, mis teoreetiline. Ideed on seal orientiirid. Transtsendente – väljaspool kogemuse piiri rakendamine. Asjad mõjutavad meie meeli ja sealt pärineb tunnetuse sisu; peab lisama vormi tunnetusele ja
koostööd. Esindas sellist lähenemist mh anarhismi klassik vürst Pjotr Kropotkin (1842- 1921).21 Solidaarsuse rõhutamine tähendas toetust vasakpoolsetele ideoloogiatele. Darvinism andis tuge marksismile, olles vasakpoolse maailmavaate üks aluseid igalpool maailams. Põhjuseks on siin Darwini õpetuses justkui sisalduv arenguidee, mis dialektikat jutlustavatele marksistidele hästi sobib. (Pole oluline, et darvinism iseenesest säärast teleoloogiat, mida marksistid näha sooviksid, ei jutlusta.) Evolutsiooniteooria, kus keskne roll nö antud keskkonnale, sobis vasakpoolsetele ka seepärast, et nendegi poliitilise tähelepanu all oli keskkond, so ühiskond, mille muutmist sotsiaaldemokraadid evolutsiooniliselt, marksistid revolutsiooniliselt soovisid (lootuses, et uuem ja parem kord kujundab ka uuema ja parema inimese). Saksamaalgi mõisteti Darwini õpetuse omaksvõtul solidaarsuse tähtsust. Paraku tunnetati
annaabi.ee 
