püüelda vaid sellise hüve poole, mida mõistus peab hüveks. Inimese otsustus võib osutuda ka ekslikuks. Peale inimese loomist on tal vabadus valida. Juba loodud asjade loomus on objektiivsena antud ning seda ei saa muuta ei jumalik ega inimlik tahe. Individualismi arenguga taganesid üha enam universaalsed ja idealistlikud lähenemised ja andsid teed inimese käitumisele. Francis Bacon (1561 – 1626) ● Teaduses ei ole kohta teleoloogiaks mida ta nimetas „kirgede iidoleiks“. Bacon eristas kolme liiki eksitavaid iidoleid: koolitraditsiooni õpetused tühjade sõnade õpetused individuaalsed meelisarvamused Inimesed määravad täiesti suveräänselt kindlaks, mis peab kehtima õigusena. Sealjuures ei ole kohustust arvestada iidolitega. Väärtushoiakute pagendamine õigusmõttest tõi kaasa positivistliku õiguskäsitluse. Õigus saab olla üksnes suvaliste eesmärkide saavutamise
(eesmärkpõhjus). Kõik, mis looduses toimub, toimub mingi eesmärgi nimel ja parimal viisil. Aristotelese filosoofias on kolm tähtsat elementi koos: mõistus, eesmärk, hüve (samuti arvas ka Kant). Natura naturata - loodud loodus (täppisteadus: loodus peab olema loodud kellegi poolt). Natura naturans - loov loodus Physis - loodus, mida uuris Aristoteles, ta võrdles loodust inimesega, kes ravib iseennast. Tema looduskäsitust nimetatakse teleoloogiaks. Aristoteles vaatles maailma kui polisele alluvat, iseorganiseeruvat. Teleoloogia - Aristoteles andis teadvuslikud eesmärgid loodusesse üle, kuid tegelikult oli loodusel mitteteadvuslik eesmärk. Aristoteles vaatles füüsist läbi polise, läbi tervikliku inimtegevuse ja seepärast sattuski valearvamusele. In.- se teadvuslik eesmärk on vaid mitteteadvusliku eesmärgi erijuhtum. Teleonoomia - suunatus teat. eesmärgi saavutamiseks.
annaabi.ee 
