t ajavahemikus 19.0023.00. Siis näidatakse olulisi või huvitavaid saateid. Tavaliselt on nendeks uudised, komöödia-, draama- ja noortesarjad. Sisseostetud saadete kellaajaline telekavasse paigutamine ei ole oluline. Nendeks on sageli seebiooperid ja välismaised koguperesaated. (Kask, 2013) Telemeedia eripärasus seisneb selles, et inimesed hindavad selle usaldust kõrgelt. Valdav on veendumus, et pilti ei saa eitada ega selle vastu vaielda. Telemeediat on lihtsam jälgida, kuna kasutatakse vähem teksti kui ajalehtedes. Telepildile lisatakse ainult see tekst, mis on telepildist puudu. Tekst ei tohi aga konkureerida telepildiga. Lisaks on kindlaks tehtud, et mida dramaatilisem on tegevus, seda rohkem mõjutab see inimesi ning seda vähem on vaja jagada lisainformatsiooni. (Kask, 2013) Pildiline kommunikatsioon toimub küll kiiremini kui sõnaline, aga antud juhul on massimeediumil raske edastada keerukaid seoseid ja detaile
ning seda nii lapse vaimse kui füüsilise arengu seoses. Seetõttu võib väita, et telerivaatamise keelu rakendamine oli läbimõeldud ja teadlik kasvatuse osa. Sellise ratsionaalse käitumise kasuks räägivad ka küsitletute üldised hoiakud televisiooni võimaliku positiivse mõju suhtes. Leitakse, et laps ei õpi ega arene ühesuunaliselt ,,magnetofonilindilt sõnu kuulates", vaid ainult läbi positiivse suhtlemise ja eeskuju. (Oja, 2011.) Telemeediat ei peeta arvestatavaks infokanaliks, vaid pigem pelgaks 20 meelelahutuseks. Pereelu seisukohast väärtustatakse pigem laste suunamist loovtegevustesse, füüsilist aktiivsust ja koos veedetud aega (nn kvaliteetaeg). Telerivaatamist peetakse pigem aja raiskamiseks nii laste kui täiskasvanute kontekstis. Teadliku kasvatuse domineerimise kasuks räägib ka mitmes intervjuus mainitud
annaabi.ee 
