Sageli omavad Euroopa riikide valitsused antud aktsiaid firmades, mis on riigilt erastatud. See aktsia on sageli kehtiv ainult teatud kindla ajavahemiku jooksul, et hiljuti erastatud ettevõte harjub ära keskkonnaga. Kui just ettevõtte omandiõigust tuleb hoida arvestades riiklikke huve, näiteks riigi julgeoleku põhjustel. (4 lk 146) Eestis on olnud mitmeid pretsedente seoses kuldaktsiatega. Kuni aastani 2004 oli Eesti riigil kuldaktsia Eesti Telekomis. Samal ajal oli TeliaSoneral osalus eesti Telekomis 49 protsenti, ning Eesti riigil vaid natukene üle veerandi. Kuid aastal 1999 sõlmitud aktsionäridevaheline leping ei 13 lubanud enne 2004 aasta maid TeliaSoneral osalust suurendada. Eesti riik ei pidanud seal küll kordagi oma kuldaktsia vetoõigust kasutama, kuid ilma kuldaktsiate oleks TeliaSonera saanud
Kaks korda tõsteti töötukindlustusmakse määrasid: juunis tolleaegse maksimumini (3%) ja juulist erakorraliselt 4,2%-ni. Viimase alandamise üle käivad praegu vaidlused ühelt poolt valitsuse ning teiselt poolt ettevõtete ja ametiühingute vahel. Tõsteti kütuse, tubaka ja maagaasi aktsiisimäärasid, esimesi koguni kaks korda. Riik alustas oma mittevajaliku kinnisvara -- ehitiste aga ka maa -- müüki, sealjuures müüdi osalus Eesti Telekomis ja alustati saastekvootide müügiga.Kohalikele omavalitsustele seati laenuvõtmise piirang, võimaldades seda teha üksnes Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamise kaasfinantseerimiseks, kuid sedagi keskvalitsuse nõusolekul. Ümberkorraldused riigi finantsides ei tähendanud mitte üksnes kärpeid ja maksutõuse, mitmetes valdkondades suurenesid kulud nii paratamatusest (nt töötuskindlustus ja sotsiaaltoetused) kui ka soovist majandust toetada
annaabi.ee 
