1954. aastal algasid USA-s juba regulaarsed värvisaated. 1962. aastal kanti sidetehiskaaslase Telstar abil Ameerikast Euroopasse üle esimene värvitelevisioonisaade. Värvitelevisioonile pandi alus USA-s, kus 1953 näidati esimesi värvipilte. Suurbritannias alustas värvitelevisioon tööd 1960., Eestis 1970.1950. aastail õpiti pilti koos heliga lindile jäädvustama. Eestis algas aastail 1934–1936 teleamatörism. 1955. aastal alustas tööd Tallinna telekeskus ja 1972. aastal oli esimene värvisaade. Esimesed videomagnetofonid olid kohmakad ja kallid. Neid kasutasid ainult telejaamad. 1970. aastal ilmusid müügile juba odavamad ja väiksemad videomagnetofonid. Neid sai ühendada koduteleviisoriga. Praeguseks on televisioon kõigis arenenud riikides valdav meedium. Siingi on arengu vältel toimunud muutused: uudiste ja vestlussaadete kõrval on koha leidnud haridussaated, dokumentalistika, muusika jne. Film sai televisiooni näol endale uue kanali
Tallinna Televisioonistuudio loodi NSV Liidu Kultuuriministeeriumi käskkirja alusel 29. juunil 1955. Samaaegselt loodi Eesti Sideministeeriumi Kaugnägemise keskus, kelle valdusse jäi tehniline baas ja seadmestik. Esimene saade väljastati 19. juulil 1955. Telesaateid toodeti ja väljastati Raadiomaja ruumides. Esimeste filmivõteteni jõuti augustis 1956. Esimene saade liikuva saatejaamaga toimus detsembris 1956. Algul kasutati nimetust Tallinna Telekeskus, seejärel Tallinna Televisioonistuudio. Alguses olid saated vaid laupäeviti ja pühapäeviti. Aasta lõpuks oli Eestis ligi 1300 telerit. Esimese aasta lõpus anti saateid keskmiselt 0,6 tundi päevas, 1965 kestis saatepäev 6,4 t. Oktoobrist 1956 väljastati programmi 6 päeva nädalas, 1961. aastast 7 päeva nädalas. Sel ajal oli Eestis juba 58000 telerit ja auditoorium ulatus 15 protsendini elanikkonnast. Novembris 1964 hakati kolima Raadiomajast Telemajja (Lomonossovi = Gonsiori 27,
annaabi.ee 
