Televiisorite Ajalugu Esimesed telekad Esimesed telekad olid mehhaanilised - need töötasid nagu prozektorid, kus sees oli keerlev ketas, mille avadest paistis pilt ekraanile. Esimesi elektroonilisi telekaid hakkas tootma Saksamaa firma Telefunken. Need telekad olid väga kallid, makstes tänapäeva kursis umbes $6633 dollarit. Kuidas töötasid mehaanilised telekad? Esimesed mehaanilised telerid töötasid põhimõttel, et enne ekraanile prozekteerimist tuleb pilt skänneerida. Need telekad kasutasid skänneerimiseks Nipkow'i ketast, mis leiutati aastal 1884. Kahjuks olid need telekad suhteliselt ebapraktilised. Nende teleritega saavutati maksimumina umbes 5 FPS'i. Klassikaline vana telekas.
teismelistega jamamist, just sellises igas kus on enamustel puberteet. Usun , et minu närvid lihtsalt ei peaks sellel kohal vastu. Kui ma oleksin koolidirektor, muudatks ma vist päris palju reegleid. Esiteks , laseks koolikokkadel teha koolis rämpstoitu, koduseid tõid ma ei annaks üldse vaid laseks teha sellise õppekava, et kõik vajalik saaks tunnis selgeks. Oma kooli ma kujundaksin ma väga stiilselt: Laseks igale poole panna diivaneid ja tugitoole, telekaid, arvuteid ja muid vahetunniks veetmise asju. Õpetajateks võtaksin ainult noori ja leebeid õpetajaid, kuna see oleks juba üks põhjus tänu millele lapsed käiks rohkem koolis. Kui oleks võimalik annaksin igale lapse tublisti kooliskäimise eest kuus umbes 300-500 kr. Okei , saan aru , et minu koolireeglid oleks lamedad ja liiga leebed aga püüaksin ikkagi nii, et lapsed ei muutuks laisaks ning kooli maine oleks ikka tipus. Püüaksin just lastele suruda rohkem
Näiteks, varastamine ning maksupettused. Isiklikult ei varastaks mina ise kunagi, kuid leian, et inimesed tihtipeale varastavad seetõttu, et see tundub olevat neile ainuke lahendus, et saada kasvõi süüa või peavarju. Ilma rahata ei saaks me ka endale paljusid mugavusi lubada. Näiteks mulle meeldib väga reisida, kuid kui raha pole , siis seda endale lubada ei saa. Rahata me ei teaks ka, mis kodumaal ja ka mujal maailmas sünnib, sest me ei saaks lubada arvuteid, telekaid,raadiod ja ka ajalehti. Isiklikult ei suudaks ma elada teadmatuses, et ei tea mis maailmas sünnib, sest siiski paljud uudised puudutavad meid kõiki, sealhulgas ka mind. Rahaga saaksin osta kasvõi ajalehe ning see juba viiks mind ümbritsevaga kurssi. Raha muudab meie elusid palju. Raha olemasolu teeb ühiskonna elu kergemaks. Ei tohiks unustada ka elu ilma rahata ning milliseid probleeme see võib tekitada. Seega loodan, et
Samuti ei viska ma prügi maha, selleks on meil ikka jätkuvalt prügikastid kuhu saab prügi panna. Prügimäele saab viia ka ohtlike jäätmeid, et need ei jääks kuhugile vedelema. Ohtlike jäätmete punktid peaks minu teada olema ka igas vallas ja linnas. Samuti tuleb viia vanad autokummid prügimäele sest ka need on ohtlikud jäätmed. Autokumme ei tohi kindlasti põletada ära, kuna see suits on kahjulik. Minu andmetel saab ka katkiseid kodumasinaid,telekaid,arvuteid jne. viia prügimäele ja seda täiesti tasuta. Vähemalt meil siin Pärnu kandis küll. Kevadeti korraldatakse alati ,,Teeme Ära" talgud.Seda vist üle-eestiliselt. Tore on teada, et seal on ka päris palju osalejaid. Osalen tavaliselt ka ise nendel üritustel. See on tegelikult suht jube pilt mida kõike ei leia maast ja metsast. Selle järgi tundub, et paljud ei ole oma panust veel andnud selleks, et meie keskkond oleks puhtam.
24% põllutöölised, agraar 25% tööstussektoris 51% teenindussektoris (1999a) Energiatarbimine- 13.4 miljardit kWh (2002a) Üle 90 % kasutatakse fosiilkütuseid energia tootmisel. Transpordi ja sidevahendite hulk- Telefone- 574 400, mobiile 17 900. (2002a) Keskmiselt 1 telefon 10 inimese kohta. Raadioid- 3, 9 miljonit (1997a) Telekanaleid, televiisoreid- kanaleid 58, telekaid 2, 64 miljonit. Internetikasutajaid 120 000. Eraisikutel on keelatud arvuteid osta ja kasutada, seda saavad teha vaid turistid. Kuubal on teid umbes 61 000 km, millest pool on asfalteeritud. Statistika põhjal on Kuuba inimese elatustase mitu korda madalam kui Eestis. Kuuba
(Veblen - kasutu rahuldab meid). Mis on kasulik? Loomulikkus ei ole mingi määrang, sest enamus loomulik/tehislik põhineb romantismil ja teiseks inimene on kultuuriline objekt. Kas raseeritud jalad on loomulikud või ebaloomulikud? Mõnes aspektis on need mõlemad olulised - loomulikkus ja kasulikkus, kuid neid ei kasutata mitte ratsionaalselt vaid ratsionaliseeringutena. St et diskrimineerimine tehnoloogiatööstuses ei pane naisi telekaid mitte vaatama, turism jne. Ehk et iha ilusa kleidi järele ei põhine ratsionaalsusel ega kasulikkusel. Sellel alusel võib hukka mõista Rubensi ja Tintoretto, sest need maalisid ainult tisse ja pepusid ja olid üldse pornograafid. Selline progressivne vs traditsiooniline kunstilähenemine hoopis uuest vaatenurgast. See viib Wilsoni mõttele, miks peaks need olema feministid, kes naistele uusi reegleid seavad, ehk et ilmselt ei ole võimalik lahendada probleemi: ühelt poolt hukkamõist
annaabi.ee 
