kohal maailma hinnatumate bärndide edetabelis. Oma 33.8 miljardilise aastakäibega pakub Ericsson tööd 113 989-le inimesele, sealhulgas 18,008-le Rootsis. Firmal on esindused ja toimiv tegevus rohkem kui 180 riigis, Ericsson tegutseb näiteks ka Brasiilias, Kanadas, Hiinas, Soomes, Saksamaas, Hong Kongis, Indias, Iirimaal, Itaalias, Ungaris, Suurbritannias ja USA-s. Lars Magnus Ericssoni kokkupuude telefonidega algas juba tema nooruses kui ta töötas firmas, mis valmistas telegraafiseadmeid Rootsi valitsusasutusele Telegrafverketile. Aastal 1876, kui ta oli 30 aastane, alustas ta oma sõbra, Carl Johan Anderssoni abiga oma telegraafiremonditöökoda. Stockholmi kesklinnas asuvas remonditöökojas parandati välismaal valmistatud telefone. Aastal 1878 hakkas Ericsson ise valmistama ja müüma telefoniseadmed. Tema telefonid ei olnud tehniliselt uuenduslikud, kuna enamik leiutisi oli juba tehtud Ameerika Ühendriikides. Samal aastal tegi ta lepingu, mille kohaselt hakkas ta
tänapäeva mobiili kommunikatsiooni standarditele. Ericssoni võrgud, telekommuniatsiooni teenused ja multimedia lahendused teevad suhtlemise inimestele kergeks üle maailma. Kuna kommunikatsioon mõjutab inimeste elu ja tööd, Ericsson mängib põhilist osa evolutsioonis. Kasutades innovatsiooni, et volitada inimesi, äri ja ühiskonda, Ericsson töötab, et saavutada `võrgustatud ühiskonda', kus kõik saavad kasu ühendusest. Ettevõte ajalugu 1876. aastal lõi varem telegraafiseadmeid tootvas ettevõttes töötanud Lars Magnus Ericsson oma ettevõtte, mis kahe aasta möödudes hakkas tootma ka telefone. Sellest saigi alguse praeguseks legendaarne ettevõte, mida teavad kindlasti kõik, kes on telekommunikatsiooniga kokku puutunud. Ericssoni telefonid ei olnud ettevõtte algusaegadel küll eriti innovaatilised, kuid samas oli tegemist silmapaistvalt kõrgekvaliteediliste aparaatidega, mis koos Ericssoni telefonivõrguseadmetega tõid regiooni siderevolutsiooni.
annaabi.ee 
