Politsei ratsareservi ründasid 37 mässajat kolmes löökrühmas. Rünnak ebaõnnestus, sest kasarmu aknast sisse visatud kolm granaati põrkusid tagasi ja plahvatasid tänaval, tugevajõuline lõhkekeha aga ei plahvatanudki. 12 mässulist saadeti vallutama eeluurimisvanglat, et vabastada äsja vangistatud 149 kommunisti. Kui mässajad kuulsid sõjakooli vallutamise läbikukkumisest, loobusid nad oma kaasvõitlejate vabastamisest ja põgenesid. Posti-telegraafimaja – kus ei olnud ka politseivalvet – hõivati, ja kolmveerand tunniks katkestati telefoniühendus. Alates kella 6:45 vallutasid valitsusvägede salgad soomusauto toetusel posti-telegraafimaja tagasi. Toompea võimuasutuste hõivamine nurjus täielikult. Balti jaam suudeti hõivata ent kell 8:15 jõudsid nooremallohvitseride koolist kohale kadetid, kes vallutasid jaama tagasi. Et takistada valitsusvägede Tallinna toomist, lasti õhku Vasula sild Tartu ja Tapa vahelisel raudteel ning
Kes siis enne vene aega teetassiga peenutses, kui omal vaadis õlu käis? Eestlased on omaks võtnud ka mõningaid vene keelseid sõnu, mida kasutatakse igapäevaselt. Näiteks sõnad: davai ja bõstro. Venemaal on suur osa ka Eesti arhitektuuris: peaaegu kõik koolimajad, lasteaiad, kultuurimajad, kaubandusjooned, tööstused on ehitatud Nõukogude Liidu rahade eest ja projekteeritud nõukogude arhidektide poolt. Näiteks võib tuua Põltsamaal asuvad kino ja endise telegraafimaja, lasteaiad ,,Tõruke" ja ,,Mari",Veski tänava koolimaja. Eestimaa aiandus- ja arhitektuurikultuuri on jätnud oma jälje sakslased. Saksa mõisnikud rajasid Eestimaale oma mõisad ja nende juurde kujundati ka võimsad aiad. Muistsed eestlased kasvatasid endale ainult söögiks vajlikke köögivilju ning selle juures ei pööratud aia kujunduslikule ilule erilist tähelepanu. Sakslaste tulekuga asi muutus:talupojad, kes mõisnike
annaabi.ee 
