Kaevandatakse ja kasutatakse palju maavarasid. Energia saamiseks hakatakse kasutama suurtes kogustes fossiilseid kütuseid. Tooraineksolid peamiselt metallimaagid .Õhu saastumine fossiilsete kütuste laialdase kasutusega.Jäätmete teke ning nende keskkonnakahjulik ladustamine.Tekkisid ka laevadest veereostused.Palju reostati maa-alasi seoses tööstuste rajamisega.Paranes ka infoliikumine, alguses liikus info aurikute ja rongidega 19 saj teisel poolel tulid aga pool-telefonid ja telegraafid. Postindustriaalne ühiskond ehk infoühiskond: Tööstusele lisaks lisanduvad ka teised alad.Olulisemaks muutub hariduse osakaal. Muutub omandi roll. Tootmise juhtimine läheb omanikelt palgalistele ärikorraldajatele (mänedzerid). Tegevjuhtide mõju suurenemine vähendab omaniku rolli nii ettevõttes kui ühiskonnas tervikuna. Täpsustub keskklassi mõiste: kõrge kvalifikatsiooni ja kindla ning piisava sissetulekuga inimesed, ametnikud, õpetajad, arstid, juristid jt
taha. Kõige esimene teadaolev ,,seade", mis aitas suhelda ka pikkade vahemaade tagant oli suits. Seda kasutasid teadaolevalt indiaanlased kõige rohkem. See sarnanes mingil moel ka morsega. Antud meetod aga oli väga aeglane ja tihti oli vaja edastada mõni teade väga kiiresti. Selleks võeti kasutusele Aldise lamp, mis oli nagu suur taskulamp. Sellega sai ka edastada morsekoodi kiirusega 14 sõna minutis. Järgmisena tulid telegraafid ja telefonid. Telefoniga sai rääkida inimestega sadade kilomeetrite kaugusele ilma, et oleks pidanud otseselt nägema oma partnerit. Esimene telefoni kõne peeti aastal 1876, Eestis toimus see aasta aega hiljem ehk 1877. Alles 1914 aastal peeti esimene kaugsideühendus Peterburi Tänapäeval kasutatakse suhtlemiseks peamiselt mobiile ja internetti. Mobiilikasutajaid on eestis 120% rahvast. Nii suur arv tuleneb sellest, et paljudel inimestel on mitu telfoni.
annaabi.ee 
