tardumusunne ebasoodsate toidutingimuste üleelamiseks. On elupaigatruu - pesitseb aastaid samas kohas. Ränne Rändlind. Talvitab Lõuna-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Aafrikas, Lõuna- Aasias, sõltuvalt pesitsusalast. Pesitsuspaigale saabub, kui on küllalt soe ja piisavalt palju putukaid õhus, Eestisse aprilli lõpul või mai alguses. Lahkub septembri teisel poolel või oktoobri alguses. Rändab suurte parvedena. Parved kogunevad ööbima roostikesse. Sageli võib neid näha ka telefonitraadil istumas. Toitumine Söövad hästilendavaid putukaid: kärbsed, sääsed, mardikad, liblikad, kiilid. Harva napsavad saagi ka rohult või majaseinalt (ämblik, liblikaröövik), aga peamiselt ikka õhust. Sageli saadab inimest ja teisi soojaverelisi loomi, kelle ümber tiirleb alati palju putukaid. Pesitsemine Looduses rajab pesa koopavõlvi külge, tehismaastikul hoonete pööningutele. Igal aastal ehitab uue pesa, ehkki vana võib veel kõlvata. Pesa
On elupaigatruu, see tähendab, et ta pesitseb aastaid samas kohas. Ränne Ta on rändlind, kes talvitab Lõuna-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Aasias, sõltuvalt pesitsusalast. Ta saabub pesitsuspaigale, kui on küllalt soe ja piisavalt palju putukaid õhus, Eestisse aprilli lõpul või mai alguses. Ta lahkub septembri teisel poolel või oktoobri alguses ja ta rändab suure parvena. Parved kogunevad ööbima roostikesse ning sageli võib neid näha ka telefonitraadil istumas. Toitumine Nad söövad hästilendavaid putukaid: kärbsed, sääsed, mardikad, liblikad, kiilid. Harva napsavad saagi ka rohult või majaseinalt (ämblikud, liblikaröövikud), aga peamiselt ikka õhust. Sageli saadab inimest ja teisi soojaverelisi loomi, kelle ümber tiirleb alati palju putukaid. Ta sööb väga suures hulgas kahjureid. Pesitsemine Looduses rajab pesa koopavõlvi külge, tehismaastikul hoonete pööningutele või räästa alla. Igal
mõistetud tugevamat toitma. Karvasjalg-kakk on looduskaitse all. 8 Eesti selgroogsed Punaselg-õgija Punaselg-õgija on umbes talvikese suurune tugev ning jässakas lind. Tema konksja tipuga nokk hambakesega ülanokal meenutab röövlinnu nokka. Saaki varitseb punaselg-õgija põõsa või puu oksal, telefonitraadil ja mujal sellistel kohtadel, mis võimaldavad ümbrust jälgida. Ta häälitseb üldiselt harva ja on seltsimatu. Lend on lainjas ning lühikestel vahemaadel ka sirgjooneline. Saaki märgates sööstab ta noolena selle poole ja napsab osavalt õhust kui ka maapinnalt. Rohus liikuvat saaki luurab rappelennul nagu kull, püsides ägedalt tiibu liigutades ühel kohal. Punaselg-õgija peamiseks toiduks on putukad, harvemini väikesed selgroogsed. Õgijatele on iseloomulik
annaabi.ee 
