millisekunditest sekunditeni, kuna süsteem toimib vaseliini peal. Otseselt andureid ning täitureid liinil ega jaamas ei ole, ainukene monitoorimisvahend on jaamas asuv enda arvuti, mida saab lihtsalt kontrollimas käia, ega see kahjustusi pole saanud ning vajadusel mingi teatud aja möödudes (s. o. aastates) arvutile uuendusi jaamas teha. Küsimuste vastused: 1. Tegemist on sardsüsteemiga, sest telefonijaam on mõeldud kõigest ühe ülesande täitmiseks, nimelt just telefonisignaali ning numbri edastamiseks. 2. Selline süsteem toimib nõrgas reaalajasüsteemis, sest on mitmeid kriteeriume, mis ei vaja nii palju kiiret reageerimist. Algatuseks pole telefonijaama ohutus kriitiline, sest kui tekib selline olukord, kus kasutajad tooni kätte ei saa, siis saadetakse vastava pädevusega inimene, kes suudab olukorda lahendada, näiteks on vaja telefonijaamas kaabli kontakti uuendusi teha ning see ei põhjusta ohtlikku seisukorda. Samuti
ress, mida kasutab andmelüli kiht pakettide edastamisel. See aadress koosneb kuuest baidist, näiteks 00:40:f4:c0:98:e2. 31 · Sageduspiirkondades 25,875138 kHz ja 1381104 kHz töötab ADSL 53 -modemite vas- tavalt üles- ja allalaadimine. Nii kõrge sagedusega elektrisignaal telefonikaablit mööda kaugele ei levi (piiriks on ca 2 km), seega on telefonivõrgu jaamades seadmed, mis lahu- tavad telefonisignaali ja ADSL-modemi moduleeritud signaali ning paiskavad viimase tavalisse lairiba-internetti. Alla- ja üleslaadimise sagedusribade laiused erinevad seetõt- tu, et lõpptarbija vajab eeskätt allalaadimisteenust, üleslaadimise kiirus pole nii oluline. Sõltuvalt standardist on allalaadimiskiiruseks kuni 3 MB/s (24 Mbit/s), üleslaadimis- kiiruseks kuni 128 kB/s (1 Mbit/s). Enamasti on kasutatavad kiirused siiski oluliselt madalamad
annaabi.ee 
