kuulmist ja nägemismälu mõjutab rohkem parem poolkera. Keskaju on peaaju väikseim osa. Keskajus paiknevad kraniaalnärvide tuumad: · II n. occulomotoris silmaliigutajanärv · IV n. trochlearis plokinärv · V n. trigeminus kolmiknärv. Keskaju eesmise osa moodustavad suurajuvarred kaks jämedat poolrulli, mis alates sillast lahknevad ning suunduvad etteüles suuraju poolkeradesse. Keskaju tagumise osa moodustab katteplaat (katteleste, tektumileste), kus eristatakse nelikkeha (corpus guadrigeminum), mis koosneb kahest paarilisest moodustisest: ala- ja ülakünkast (colliculus inferior et superior). Alumised künkad kätkevad endas juhteteid, mis on seotud kuulmisfunktsiooniga. Sisekõrvast saabuvad närviimpulsid suunatakse sünapsitesse alumistes küngastes, mille kaudu nad edastatakse suurajusse. Ülemised künkad on seotud nägemisrefleksidega. Sinna saabuvad närviimpulsid silmadest, alumistelt küngastelt, nahast, suurajust
lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks. Keskaju on peaaju väikseim osa. Keskajus paiknevad kraniaalnärvide tuumad: II n. occulomotoris silmaliigutajanärv IV n. trochlearis plokinärv V n. trigeminus kolmiknärv. Keskaju eesmise osa moodustavad suurajuvarred kaks jämedat poolrulli, mis alates sillast lahknevad ning suunduvad etteüles suuraju poolkeradesse. Keskaju tagumise osa moodustab katteplaat (katteleste, tektumileste), kus eristatakse nelikkeha (corpus guadrigeminum), mis koosneb kahest paarilisest moodustisest: ala- ja ülakünkast (colliculus inferior et superior). Alumised künkad kätkevad endas juhteteid, mis on seotud kuulmisfunktsiooniga. Sisekõrvast saabuvad närviimpulsid suunatakse sünapsitesse alumistes küngastes, mille kaudu nad edastatakse suurajusse. Ülemised künkad on seotud nägemisrefleksidega. Sinna saabuvad närviimpulsid silmadest, alumistelt küngastelt, nahast, suurajust.