Siiski osutasid Saksa võimud ulatuslikku materiaalset abi sõjakahjustuste likvideerimiseks. Suure panuse majanduse taastamisse andis Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ), mille peaülesandeks oli sõjas kannatada saanud perekondade eesti hoolitsemine. Algas evakuatsioonide ja sõjapurustuste läbi oluliselt kannatanud tööstuse üleehitamine. Seejuures päärati erilist tähelepanu põlevkivikaevandustele ja keemiatööstusettevõtetele, mis varustasid Wehrmachti kütusega. Arenesid ka masinaehitus, tektsiili- ning paberi- ja tselluloositööstus. Põllumajanduses määrati igale talule kohustuslik müüginorm, mis polnud aga mõeldud majapidamise laostamiseks, vaid võimaldas talunikel säilitada huvi tootmise laiendamise vastu. Seda osaliselt ka saavutati kui külvipind ja saagikus jäid 1944. a. veel mõnevõrra madalamaks sõjaeelsest tasemest, siis koduloomade arv ületas selle. Üldine elatustase langes.
suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. Sümbolistidele oli esmatähtis, mis on pildi peal kujutatud, mitte aga kuidas seda on tehtud. Sümbolism ei ole stiil, vaid omapäraste teemade ja süzeedega kunstivool. 2) JUUGENDSTIIL 1890.a hakkas kogu Euroopas levima stiil, mis kandis eri maades erinevaid nimesid(nt. Inglismaal modern style). Eesti keeles on juugendstiil. Uues stiilis kujundati kõike- mööblit, tektsiili, riietust, klaasi, keraamikat, raamatuid, tapeete, ajakirju, plakateid. Esemed, mida seni ei olnud seostatud kunstiga, omandasid uue kunstilise tähenduse ja kvaliuteedi. Arhitektuur- tähtsad esindajad töötasid Austrias ja Belgias. Valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõverjooned. Paljudes Euroopa linnades kaunistati majade fassaade juugendliku ornamentikaga, näiteks ka Riias. Kuulsad on Hector Guimardi loodud Pariisi metro sissepääsud.