4 sademevee peetumine taimedes, vee akumuleerumine mulda, järvedesse, veehoidlatesse või liustikesse, olme- ja tootmisvee võtmine või selle heitmine veekogusse. Veenilanss annab ettekujutuse maa-ala, veekogu või muu osa veega varustatusest. Kokkuvõtteks Järvenõgude tekke järgi liigitatakse järved tektoonilisteks ( maakoore nihke tekkel), vulkaanilisteks ( kustunud vulkaanidesse kogunenud vesi), lammi-, karsti-, pais-, tehisjärvedeks. Nende kuju, sügavus ja suurus on ajapikku muutuvad inimtegevuse, kinni kasvamise ehk soostumise, setete ladestumise, veevahetuse ( aurustumine, läbivool, sademete hulk) ja geoloogiliste muutuste tõttu. Järved toituvad voolu- valg- ja põhjaveest ning sademeist. Nad kuuluvad aeglase veevahetusega veekogude hulka ning nad jaotuvad umb-,lähte-, läbimis- ja
Kuidas tekib maavärin? Maavärina kese, fookus, seismilised lained ja nende levik ning registreerimine. Richteri skaala. Maavärin on maapinna lühiajaline ja äkiline maapinna liikumine (vappumine), mis on põhjustatud hetkelisest maa sisemuse kivimitesse kogunenud pingete järeleandmisest. Maavärinal vabaneb tohutult suur hulk energiat. Maavärinad esinevad (peamiselt): · kivimite purunemisel e. murrangute tekke tulemusena. Selliseid maavärinad nimetatakse tektoonilisteks maavärinateks ja need moodustavad 95% maavärinatest. Tektoonilised maavärinad tekivad peamiselt maapinna lähedases kihtides ning on seega nn madalafookuselised maavärinad (sügaval haprad deformatsioonis kaovad ja kivimid muutuvad plastilisemaks) · plahvatuslike vulkaanipursete tagajärjel (45%)
annaabi.ee 
