(kuumade vahevöökivimite) soojusvoog; maakoore radioaktiivsete elementide sisaldus. Ookeaniline: õhuke, vahevöö kivimite suhteline lähedus maapinnale. Kontinentaalne: paks, sisaldab palju radioaktiivseid elemente. 20. Geotermilise gradiendi mõiste ja selle väärtus Maa erinevates geostruktuursetes vööndites. Geomeetriline gradient sügavuse ehk rõhu suurenemisega kaasneb mõõdukam temperatuuri tõus kui teistes tektoonilistes kooslustes (teatud tektoonilisele reziimile iseloomulike kivimite kooslus). Ei saa kehtida kuigi sügaval, kuna selle järgi oleks temperatuur juba 100km sügavusel ~2500-3000C, mille tagajärjel sulaksid juba suurem enamus kivimeid. Tõenäoliselt pidurdub selline kiire temperatuuri tõus juba maakoore ülaosas ja enamuses vajevöös on see keskmiselt 1C km kohta. Temperatuur sise- ja välistuuma piiril on 6600C ja Maa tsentris 6900C. 21
Maa veel tänapäevani olema sulas olekus... 2) konvektiivne transport e. konvektsioonvoolude teel - kuumenenud ainese paisumine erikaalu vähenemine ja tungimine ülespoole (see viis on palju efektiivsem) 16. Geotermilise gradiendi mõiste ja selle väärtus Maa erinevates geostruktuursetes vööndites. Geotermiline gradient sügavuse ehk rõhu suurenemisega kaasneb mõõdukam temperatuuri tõus kui teistes tektoonilistes kooslustes (teatud tektoonilisele reziimile iseloomulike kivimite kooslus). Ei saa kehtida kuigi sügaval, kuna selle järgi oleks temperatuur juba 100km sügavusel ~2500-3000C, mille tagajärjel sulaksid juba suurem enamus kivimeid. Tõenäoliselt pidurdub selline kiire temperatuuri tõus juba maakoore ülaosas ja enamuses vahevöös on see keskmiselt 1C km kohta. Temperatuur sise- ja välistuuma piiril on 6600C ja Maa tsentris 6900C. 17
Karst on vett läbilaskvate kivimite purustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena moodustuvad spetsiifilised pinnavormid. Karsti moodustumise eelduseks on: Karstuvad kivimid, tektoonilised lõhed/poorid. Piisavalt sademeid(vett) Paks aeratsioonivöö (seal toimub kivimite lahustamine kõige intensiivsemalt) Pindmised(karstilehtrid, langatuslehtrid, kurisuud) ja süvakarstid. Karstikoopad. Karstilehtrid tekivad tavaliselt ulatuslike struktuuridena. Ühele tektoonilisele lõhel koondunult nt. Karstikoopad tekivad maaaluste jõgede vooluteedel. Pinnases kaltsiumkarbonaadist küllastunud vesi tilkudes koobaste laest, tekivad settides stalagmiidid ja stalaktiidid. Veepinnani jõudes muutub stalagmiit ümaraks vormiks(padi), jaotades settiva aine ühtlaselt laiali. Eestis Tuhala karstikoopad, karstilehtrid, maa-alune jõgi, nõiakaev. Maateaduste alused I (9.okt) Maalibisemised ja varingud kivimmassi allalibisemine nõlval raskusjõu mõjul
annaabi.ee 
