Pärnumaa geoloogiline ehitus Pärnu maakond asub Eesti edelasosas, Lääne- Eesti rannikumadalikul. Aluskord ja pealiskord. Aluskord lasub sügavamal, koosnedes kurrutatud ning lõhedest läbistatud tard- ja moondekivimitest. Aluskorra kivimitest saab osalise ette kujutuse vaid rändkividest. Enamik Eesti ja Pärnumaa rändkive kuulub graniidirühma.Pealiskorra kihid on väga erinevad sõltuvalt tektoonikast, lasumuse tingimustest, kivimite koostisest jm. Pärnumaal on selline selge lahknevus vanaaegkonna ehk paleosoikumi silluri ja devoni ladestu piiril. Pealiskonna moodustavad settekivimid, mis katavad aluskorra kurdunud ja lõhestunud kivimeid. Pärnumaa praegune reljeef peegeldab suurel määral aluspõhja reljeefi. Aluspõhja pealiskorra järgi jagab Pärnumaa siluri karbonaatsete kivimite ja devoni liivakivi avamusalade vaheline piir, mis
Vaatleme nüüd tektoonilisi tingimusi Eestis, eriti naftageoloogia seisukohalt. Üldiselt püsib arvamine, et Eesti aluspõhja kihid omavad enam-vähem ühtlast kallakut lõunasse 12'-15' suuruses. Peale selle on olemas veel mõned nõrgad antiklinaalid, mis kulgevad meridionaalselt; kuid oma väikese amplituudi tõttu, mis on väikem kui üldine kallak lõunasse, pole neil antiklinaalidel tähtsust. Sel viisil üldpilt Eesti tektoonikast on niisugune, et meil on olemas vaid üks (lõunapoolse kallakuga) tiib ühest lamedast ja suurest antiklinaalist, kusjuures põhjasse on kihid läbi lõigatud maapinnast. Kihid avanevad järelikult nii, et nafta peaks rändama põhja, maapinnani jõudma ning sel viisil kaduma. Kuid naabermaades, mis samuti geoloogiliselt kuuluvad Eestiga ühtede tingimustega alasse, on puurimiste abil saavutatud hoopis erinevaid tulemusi. Alatskivi juures on samuti kindlaks tehtud lahkuminekuid
reeperitega) Randlate hüppeline areng. Põhjused ja tagajärjed. Soe talv,ilma jääta, kõrge veetaseme tõus. Üldiselt on hüppeliseks arenguks vaja erakordsete loodusnähtuste kokkulangevust. Nt torm või orkaan; kõrge ajuvesi, millele eelneb üldine kõrge mereveetase; külmumata rannikumere ja rannasetted. 2005 oli selleks soe talv, jääd polnud. Ei oska ette ennustada. Erinevad rannikutüübid Eesti rannajoonel sõltuvad: varasemast reljeefist ja tektoonikast, kivimite ja setete omadustest ning keskkonnamuutustest. Seepärast võivad nad põhjustada randade muutusi, mis jäävad püsima aastakümneteks (-sadadeks) või ei taastu olukord üldse. Tagajärjed: randade arengus ühekordselt toimuvad muutused on nii suured, et loodus ise enne järgmist erakordset perioodi ei suuda taastada varasemat tasakaaluseisundit. Randade looduslik areng toimub nagu stressi tingimustes, esinevad tüsistused.
Samal ajal kujunes lõunapoolkeral intensiivsem sette pinnakihtides.Kui lõhenenud dolomiit on mineraal, mis dolokivis leidub). Lumepallimaa. Selle ulatusliku jäätumise lõpu üheks Gondwana superkontinent ning selle ja Baltika pind uuesti veega küllastada, kaovad ka lõhed, põhjuseks peetakse tektoonikast tulenevat vahel paiknes Ran’ ookean. kuid nad võivad ka täituda teiste setetega, mis Dolomiidistumine on protsess, mille käigus vulkaanilist aktiivsust ka Hirnantia jäätumine millega
annaabi.ee 
