umbes mai keskel. Esimene öökülm esineb umbes septembri lõpus. Keskmine lumikattega päevade arv on 120. 3.1 Leetjate muldade tunnused Leetjad mullad on automorfsed karbonaatsel ähtekivimil kujunenud mullad, mille profiilis esineb nõrgalt väljakujuneneud eluviaalne horisont. Keemine esineb nende profiilis enamasti Bt- või BC-horisondis ehk sügavusvahemikus 60-90 cm. Eluviaalsest horisondist on ibe- ja tolmuosakesed osaliselt umber paigutatud järgnevasse tekstuursesse või metamorfsesse-tekstuursesse sisseuhtehorisonti [2 lk 31] 3.2 Leetjate muldade orgaaniline aine ja huumuskatte seisund Leetjatele parasniiseketele muldadele moodustub salu- ja sürjemetsadele iseloomulik värske model-mull-huumusprofiil, mis koosneb põhiliselt keskmise tüsedusega metsakdust ja selle all asuvast keskmise (3,8-4,2%) huumusesisaldusega huumushorisondist. Metsakõdu koosneb õukesest varisekihist ja selle all vahetult mineraalse mulla pinnal
muldadest võib kevadeti ja sügiseti lühiaegselt liigniiskuse all kannatada ning sademetevaesel perioodil põuakartlik olla. (Mullateadus 2012) Leetjas muld – KI Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad, mille profiilis esineb selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont (El). Keemine esineb nende profiilis enamasti Bt- või BC- horisondis ehk sügavusvahemikus 60-90 cm. Eluviaalsest horisondist on savi- ja tolmuosakesed osaliselt ümber paigutatud järgnevasse tekstuursesse sisseuhtehorisonti. (Mullateadus 2012) Leostunud muld – Ko Leostunud mullad on kujunenud tugevasti karbonaatsetel (rähksel) lähtekivimil ja nende pindmine osa on vähemalt 30 cm tüseduselt vabadest karbonaatidest leostunud. Keemine algab neil muldadel kas Bw- või BC- horisondist, tavaliselt 30-60 cm sügavusel. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bw) esinemine huumushorisondi ja lähtekivimi vahel. (Mullateadus 2012) Hinnang kasutussobivusele