Metafüüsiline kohalolu ei ole Derrida arvates kunagi päriselt kohal, vaid jääb alati viibima. Kuna erinewus eelneb igasugusele erinevusele, ei tähista ta iseenesest mitte midagi, vaid on mittetähistav jälg, mis tähistamise alles võimalikuks teeb. ,,Kuna erinewus ei saa tõusta uueks isandsõnaks või isandmõisteks ja tõkestab suhte teoloogilisega, lülitub ta töösse, mis haarab ta teiste ,,mõistete", ,,sõnade" ja tekstuaalsete konfiguratsioonide ahelasse." Jälg Kuna iga märgi tähenduse loovad teised märgid, järeldab Derrida, et iga märk kannab endas teiste märkide jälgi, sest teised märgid tekitavad tema erinevuse. Teise märgi jälg märgis ei ole ise märk, vaid mittetähistav erinevus, mis toimis tähistamise protsessis juba enne tähenduse moodustumist. Samas on aga iga jälg omakorda mõne teise jälje jälg,
Seepärast ei ole metafüüsiline kohalolu Derrida arvates kunagi päriselt kohal, vaid jääb alati viibima. Nii ei ole ükski tähendus lõplik ja eneseküllane. Kuna erinewus eelneb igasugusele erinevusele, ei tähista ta iseenesest mitte midagi, vaid on mittetähistav jälg, mis tähistamise alles võimalikuks teeb. ,,Kuna erinewus ei saa tõusta uueks isandsõnaks või isandmõisteks ja tõkestab suhte teoloogilisega, lülitub ta töösse, mis haarab ta teiste ,,mõistete", ,,sõnade" ja tekstuaalsete konfiguratsioonide ahelasse." Seega pole erinewus mõiste, mis võiks metafüüsilist kohalolu lõplikult määratleda, sest ta ei kuulu binaarse opositsiooni kummalegi poolele. 8 4. Jälg Keeles on märgil tähendus ainult seetõttu, et ta erineb teistest märkidest. Ferdinand de Saussure'i strukturaallingvistika järgi on keel seega diferentsiaalsete suhete süsteem, moodustades erinevuste võrgu
annaabi.ee 
