struktuuridega. Seega ei ole võimalik kirjandusteksti objektiivne ja neutraalne tõlgendus ja hinnang sellele (kirjandusteos `nagu see tegelikult on'). Lugedes toimub a) naturaliseerimisprotsess, juhul kui lugeja ja teksti ideoloogia on sama ja b) kohandamisprotsess, juhul kui ideoloogiad erinevad, lugeja kohandab teksti nii et see vastaks tema ajastu vaadetele/ideoloogiatele. Kriitik > samuti oma ajstu diskursuste poolt vormitud, nende töö konstrueerib, mitte ei avasta tekstuaalseid tähendusi, mida nad kirjeldavad ja kirjandus- ka kultuurilugusid, mida nad koostavad. AGA: soovivad ajaloolise teksti ja enese vahele tekitada distantsi, seda võõrandada, et nii paremini tajuda teksti iseloomulikke jooni ja enda/oleviku ideoloogilisi positsioone. Ajaloo tekstide lugemine: mineviku ja oleviku vahelised läbirääkimised, kahepoolne suhe. 6. Retseptsiooniteooria. Ei ole üks teooria, pigem laiem fookus kirjandusteksti lugemise protsessil
struktuuridega. Seega ei ole võimalik kirjandusteksti objektiivne ja neutraalne tõlgendus ja hinnang sellele (kirjandusteos ‘nagu see tegelikult on’). Lugedes toimub a) naturaliseerimisprotsess, juhul kui lugeja ja teksti ideoloogia on sama ja b) kohandamisprotsess, juhul kui ideoloogiad erinevad, lugeja kohandab teksti nii et see vastaks tema ajastu vaadetele/ideoloogiatele. Kriitik > samuti oma ajstu diskursuste poolt vormitud, nende töö konstrueerib, mitte ei avasta tekstuaalseid tähendusi, mida nad kirjeldavad ja kirjandus- ka kultuurilugusid, mida nad koostavad. AGA: soovivad ajaloolise teksti ja enese vahele tekitada distantsi, seda võõrandada, et nii paremini tajuda teksti iseloomulikke jooni ja enda/oleviku ideoloogilisi positsioone. Ajaloo tekstide lugemine: mineviku ja oleviku vahelised läbirääkimised, kahepoolne suhe. 6. Retseptsiooniteooria. Ei ole üks teooria, pigem laiem fookus kirjandusteksti lugemise protsessil
annaabi.ee 
