Kui teha selline uuring, et kus need tekstid on, hakatakse uurima, mis on tekstides sama, mis on erinev. Nendes tekstides on sama konflikt. Pere elab üksi, peres on isa ema poeg ja tütar ja konflikt lõppeb sarnaselt. Ta korjab lood kokku ja hakkab neid komplekteerima teatud sarnaste punktide kaudu. Alg tekst on see, mis on kõige loogilisema kulguga, mis annab hilisemate lugude ebakõladele loogilise tähenduse. Tõlgenduslik uurimine, ääretult konsturktivistlik. Mõistete vastavus Tekstiuurijad jagunevad peamiselt kaheks. Need kes tegelevad algtekstiga ja need kes ei tegele. Algteksti- konseptsioonist või selle edasiarendusest ( arhetüüp) lähtuvad käsitlused · soome kk: laul- teisend/variant · Tüpoloogiline kk: laul/tüüp- laulu variant Algteksti ei ole võimalik rekonstrueerida. Käsitlused, milles ei lähtuda algteksti-konteptsioonist · mentaalne tekst- lauluteema- laul ( laulu üleskirjutusm tekst)
tähendusega teksti. (Kasik 2007: 168) See, milliseid keelelisi vahendeid teksti autor kasutab, sõltub kolmest aspektist – kirjutaja ja lugeja asjatundlikkusest antud teemas, teksti keelelisest ideaalist ning teksti retoorilisest ja kesksest eesmärgist. (Hennoste, Pajusalu 2013: 37) Vastavalt keeleliste vahendite valikule võib eristada erinevaid tekstiliike ehk žanre. Kindlat ja üldkasutatavat tekstiliikide loendit ei ole, teadusalad ning tekstiuurijad grupeerivad neid mitmel moel. (Kasik jt. 2007: 21-22) Kõige laiemalt liigitatakse tekste keelekasutusvaldkondade järgi argikeeleks, ilukirjanduskeeleks ning tarbekeeleks (Kasik jt. 2007: 22). Kuna seminaritöö keskendub kirjalikule tarbekeelele, siis pikemalt käsitletakse vaid seda keelekasutuse liiki. Tarbekeelt liigitatakse omakorda ajakirjandus-, ameti- ning teaduskeeleks. Kõige suuremad erinevused nende keele variantide vahel seisnevad nende grammatilises
annaabi.ee 
