UUDISE TEGEMISE PROTSESS (LK 331-351) Protsess on: planeerimine, reporteritöö, kirjutamine ja toimetamine. Üldsoovitused teksti tegemiseks - Tekstitegemise etapid tuleks läbida loomulikus järjekorras ja sujuvalt. Minna siis järgmisele etapile, kui eelmine on valmis. Muidu laguneb lugu koost või esineb topelttööd. - Plaan ega tekst ei tohi olla dogma. Plaanist siis loobuda, kui uus plaan on olemas. Plaanita ei saa kirjutada, sest siis on palju fakte keskel, olulisemad teemad on lühikesed ja ebaoluline on pikalt kirjas. - Tekstitegemise soovitused kehtivad täies mahus pika ja keeruka uudise puhul.
kõneleja kontrollima, kas kanal töötab (hallo, hallo, kas sa kuuled mind?). Teiselt poolt juhib tagasiside ka kõneleja tegevust. Kõneleja jälgib tagasisidet ja korrigeerib oma järgnevat juttu vastavalt sellele. Kui ta seda ei tee, võivad tulemuseks olla suhtlusprobleemid. Erandiks on monoloog raadios või teleris, kui inimene tõepoolest räägib üksi stuudios ilma tagasisideta kuulajatelt. Kolmas oluline mõjur on suulise tekstitegemise sõltuvus inimese mälust. Kirjutades saab vaadata valmis tekstiosa uuesti üle ja mõelda, kuidas sellest edasi minna. Kõnelemise ajal see võimalik ei ole. Me ei saa oma mõtet tagasi kerida. Ilma välise fikseerimisaparaadita oleme sõltuvuses oma mälust. Psühholoogid on näidanud, et inimese töömälu maht on 7+/-2 üksust/elementi, mis lauset ehitades tähendab vastavat hulka sõnu (lause puhul on toodud välja, et maht on 5 sõna).5