tõstmiseks. Andmete sisestamine lahtritesse ja head töövõtted loendite loomisel. Andmete valimine, sortimine ja kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine. Ridade ja veergude redigeerimine töölehel. Töölehtede kopeerimine, teisaldamine, kustutamine ja sobiv ümbernimetamine. Matemaatiliste ja loogiliste valemite loomine standardsete tabelitöötlusfunktsioonide abil. Head töövõtted valemite loomisel, vigaste väärtuste leidmine valemites. Arvude ja tekstisisu vormindamine arvutustabelis. Diagrammide valimine, loomine ja vormindamine teabe mõistlikuks edastamiseks. Arvutustabeli leheküljesätete kohandamine ning arvutustabeli sisu kontrollimine ja parandamine enne tabeli lõplikku printimist.
1.4 Muusika hindamine Noored, kes ise muusikaga otseselt ei tegele, peavad kõige olulisemaks muusika esituse kvaliteeti, seevastu aga muusikaga tegelevad noored peavad seda aspekti kõige vähem olulisemaks. Noortele on muusikahindamisel peamiseks mõjutajaks nende enda tunded, nad ei oska veel ,,muusikasse süveneda", vaid lasevad end juhtida emotsioonidel. Nad ei suhtu muusikasse kui kunsti. Muusika kuulamisel peetakse oluliseks sõnu ja tekstisisu. Samuti hinnatakse rütmi ning meloodia kaunidust. Süvenemist muusikasse näeb harva, varieerutakse oma meeleoludele. 1.5 Muusika hankimine ja kuulamine Varem oli noortel muusika hankimisega probleeme, näiteks ei saadud kõiki plaate, kassette võid DVD'sid, mida sooviti. Mõni aeg hiljem muusikapoodides valik laienes ning kel vähegi võimalik oli, said endale soovitud muusikat lubada. Tänapäeval käib peamine muusikahankimine aga Interneti teel ning peamiselt piraatlusega.
1.4 Muusika hindamine Noored, kes ise muusikaga otseselt ei tegele, peavad kõige olulisemaks muusika esituse kvaliteeti, seevastu aga muusikaga tegelevad noored peavad seda aspekti kõige vähem olulisemaks. Noortele on muusikahindamisel peamiseks mõjutajaks nende enda tunded, nad ei oska veel „muusikasse süveneda“, vaid lasevad end juhtida emotsioonidel. Nad ei suhtu muusikasse kui kunsti. Muusika kuulamisel peetakse oluliseks sõnu ja tekstisisu. Samuti hinnatakse rütmi ning meloodia kaunidust. Süvenemist muusikasse näeb harva, varieerutakse oma meeleoludele. 1.5 Muusika hankimine ja kuulamine 4 Varem oli noortel muusika hankimisega probleeme, näiteks ei saadud kõiki plaate, kassette võid DVD'sid, mida sooviti. Mõni aeg hiljem muusikapoodides valik laienes ning kel vähegi võimalik oli, said endale soovitud muusikat lubada.
Egiptusest, kus 3000 aastat e.m.a. on kasutatud silindervorme kujutiste pressimiseks. Kuid tõsisema trükitehnoloogia algeteks peetakse 200 aastat e.m.a Hiinast leitud puuplaate, mille abil kanti värvaineid riidele, paberile kui ka savile. Sisu on läbi aegade andnud trükistele paljud inimesed. Mida kaugemasse aega vaatame, seda vähem on teadaolevaid autoreid. Näiteks Sokrates, Platon, Alcibiades on ühed vähestest teadaolevatest tekstisisu andjatest trükitud paberitele ja plaatidele. Läbi aegade on siiski sisu andmise üldeesmärk jäänud samaks: õppida ja õpetada. Puuplaatide abil türkkimine tuli indas 6. sajadist laialdaselt 3 kasutusele spirituaalsete tekstide paljudamiseks. Ühe puuplaadiga oli võimalik trükkida 300 pilti enne kui plaat kuluma hakkas. Eroopasse jõudis see tehnoloogia rohkem kui 2 korda hiljem, 14. aajandil, ning seda hakati kutsuma puulõikeks
annaabi.ee 
