t, et kui on pikk lugu, võib seda edasi anda ka ühe lausega. TEGEVUSKOHT ehk tekstiruum On olemas rumisuhete keel, millel on kirjanduslikus tekstis uus tähendus. Nt ülal = avarus, elu, vaimsus, armastus All = surm, kurjus, asine maailm Maa sees elavad sageli kurjad jõud või maa all, maapinna lähedal on miski, mis on kurb, halb, madal. Suletud ruum- nt maja, aed, linn, kodumaa Avatud ruum nt õu, võõras maa, linnatänav Nende ruumide tähendus võib teoses muutuda. Tekstiruumi tunnuseks on PIIR. See on nähtav või nähtamatu takistus, mida tavalistes oludes ei olevõimalik ületada. Piir võib olla sild, meri, õuevärav, metsapiir. Ühel pool piiri on turvaline ja kindel, teisel pool mitte. SÜNDMUSED Sündmus tähendab tegelase liikumist ühest kohast teise ehk seda, kui tegelane ületab piiri, siirdub ühest tekstiruumist teise. Piiriületamisel peab midagi juhtuma, võib tekkida konflikt. Sündmuste jada võib viia olukorra halvenemisele või paranemisele.
Nt Dostojevski on Tammsaaret mõjutanud kuidas? 22. nov. 05. a. Intertekstuaalsus uurib kuidas tekstid on üksteise sees vastuolus. Kristeva väidab, et kõik tekstid on intertekstuaalsed. Erinevad tekstiosad on intertekstuaalsed erineval viisil. Vastuolu: kirjandustekst markeerib oma piire vs. tekst on midagi lõputut ja piiritut. Tava intuitsioon ütleks pigem, et tekstid on eraldi me süveneme korraga ühte teksti, raske on ette kujutada ilma lõpu ja alguseta hiiglaslikku tekstiruumi. See mida Kristeva ja Bart kasutavad metafoorina ja abstraktselt, on tänapäeval tõelisuseks saanud, kasvõi interneti kaudu (vihjed ja viited). Georg G. Landow ,,hypertext" varieeruva teksti põhimõte. Lugemisprotsess muutub vastavalt linkidele mida me vajutame. Kirjeldab James Joyice ,,Mysses" interneti tekstina viiteid varasematele tekstidele üks tekst viib antiikmüütide juurde, teine raamatu kohta kirjutatud massiliste kommentaaride poole
Karamzin on liitnud Liisa Euroopa kirjanduse tipptraditsiooni. See oli jutustus ehk provest. Liisa on kahe zanri vastandamine novell ja romaan. Novell e jutustus on ,,reaalne". Mõlemad on aga välja mõeldud. See on autori ja lugeja vaheline kokkulepe. Kunst on mäng, imiteerimine, illusioon. Lugeja pannakse uskuma sellega, et lool on jutustaja. Jutustaja toob sisse mitu vaatepunkti. Jutustaja võimendab efekti, jutustaja loob meeleolu. Lugeja samastub ümbrusega, jutustaja avab tekstiruumi. Lugeja peab assotsieeruma praeguse ja ka antiikse ruumiga. 18. saj kirjandus tegi suurt vahet tegeliku elu ja kirjanduse vahel. Erast on palju lugenud ja ta võttis kirjandusliku tausta endale eesmärgiks. Erast peab lahti ütlema oma senisest sõpruskonnast. Ta ei käitunud nagu reaalses elus. Tegelikult oleks ta pidanud Liisat ahistama ja Liisa oma majja meelitama. Siin elasid nad aga hoopis teisiti. Liisa muutus tavaliseks tüdrukuks. Midagi uut enam ei olnud
annaabi.ee 
