nooreestilikkule estetsismile. Tõeliseks läbimurdeks Raudseppale oli komöödia "Mikumärdi" (1929), mis lükkasid alguses "Vanemuine" ja "Estonia" tagasi, kuid läbi Draamastuudio tüki saavutas suure populaarsuse (jõudes kutselistele ja väikelavadele ning välismaalegi). "Mikumärdi" äratas hoobiga vahepeal suikunud külakomöödia, kuid paljud jäljendajad jäid väga nõrkadeks. Raudsepalt endalt ilmus paar aastat hiljem komöödia "Vedelvorst" (1932), mis on tekstimahult ja intriigi otsejoonelisuselt kompaktseim näidend ja tema teine tippteos. Samuti jätkas raudsepp ka linnaaineliste komöödiate kirjutamist (,,Põrunud aru õnnistus", ,,Salongis ja kongis"). Vaikiv ajastu tõi Raudsepa loomingusse uued teemad ja zanrid, tema näidendid kaotasid valitsenud olukorra tõttu oma poliitilise teravuse, kuid ta asendas selle sügavama psühholoogilise sisuga (,,Kompromiss"). Oma hilisperioodil ei suutnud Raudsepp nõukoguliku
Ta on Inglismaal tegnutsenud Eesti kirjanikest kõige olulisem. Jaan Krossi Tallinna temaatika vormija oli Helbemäe. Me rõhutame Helbemäed kui psühholoogilise romaani meistrit. Ajaloolisus ja psühholoogilisus võivad ka koos esineda ja põimuda. Selle põimumise näitena võikski olla ,,Ohvrilaev", millel on realistlik põhikiht, aga samas ka Kreeka ja juudimütoloogiliale tugeinev alltekst. Kolmas tahk võiks olla näitekirjandus paguluses on seda vähe. Tekstimahult kõige väiksem, aga paradoksaalselt see tahk mis toob talle kõige enam kuulsust: tal saab valmis lasteraamat ,,Minni ja Miku", mis räägib vöötoravatest, see tõlgitakse üsna kohe ka inglise keelde, teatavat tähelepanu saab ta sellega ka ingliskeelses kirjandusilmas. Ain Kalmus · (E(e)vald Mänd) kodanikunimi Oluline ajaloolise teema käsitlejana. Ta kolib pärast II mailmasõda Ameerikasse ja elab seal kõrge vanuseni
annaabi.ee 
