ja miksib stiile ka raamatutes ,,Eesti näkiliste välimääraja" (1983) ja ,,Eesti luupainaja aabits" (1993), kus kergemeelne sisu on pakitud (pseudo)teadusliku uurimuse väljapeetud vormi. ,,Tulnuk" on kirjutatud võimalikkust manifesteerivas tingivas kõneviisis. Sellega kriipsutab Vetemaa alla loo väljamõelduse ja aktiviseerib allegoorilise lugemisviisi. ,,Tulnukat" saab lugeda antiutoopiana Orwelli ja Huxley' laadis või kui kosmaarset muinasjuttu täiskasvanuile. Karnevaliseeritud tekstimaailmas viited keskajale pole juhuslikud tegutseb salapärane nooruk, kelle ülimaks ideaaliks on absoluutne harmoonia. Ent just sel põhjusel saab temast totalitaarse riigi andunud teener. Sokeerivas lõpplahenduses näeme Jeesusega kõrvutatud malbet heategijat lapsepiinaja rollis. Ohud, mida kätkeb idee või iidoli fanaatiline teenimine, on üks Vetemaa põhiteemasid. 1960ndate lühiromaanides uurib Vetemaa muutuvalt distantsilt tegude ja nende tõukejõudude komplitseeritud seoseid
Kaaslase tööle põhjendatud hinnangu andmine. Suulise arutelu tulemuste kirjalik talletamine. Väitlus, väitluse reeglid. Teksti vastuvõtt Teksti vastuvõtt Peamised tekstiliigid (tarbe-, teabe-, meedia- orienteerub tekstimaailmas: tunneb olulisi ja reklaamianrid), nende eesmärgid. tekstiliike (peamisi tarbe-, teabe-, meedia- ja Teksti vastuvõtmise viisid. Eri liiki tekstide reklaamianreid), nende põhijooni ja lugemine ja võrdlemine. kasutusvõimalusi; teab, et teksti väljenduslaad sõltub teksti Kõne kuulamine, märkmete tegemine. kasutusvaldkonnast liigist ja autorist; eristab Konspekteerimine. Kõne põhjal küsimuste tarbe-, teabe-, meedia- ja reklaamtekstide esitamine.