Neid tegevusi reguleerib indiviidi oma tegevuse suunamine, tema metakognitiivsed teadmised ja oskused. Kirjutamise kavandamine sisaldab eesmärkide püstitamist ja sisu valikut ning otsustamist, millises järjekorras sündmustest räägitakse. (1 lk 15) Kirjutamine ehk kirjalik tekstiloome tähendab üksikute mõtete või loo esitamist kirjalikul kujul. See nõuab kirjutamise tehnilisi oskusi, nagu tähemärkide kirjutamist paberile, sõnade õigekirja, samuti tekstiloomeoskusi, mis väljenduvad teksti sidususes ja terviklikkuses. Kirjutatu kontroll tähendab oma teksti kriitilist lugemist ja viimistlemist vastavalt eesmärkidele. (1 lk 15) Kirjaoskusel võiks eristada neli liiki: formaalne, funktsionaalne, kreatiivne ja rekreatiivne kirjaoskus. (4 lk 13) Formaalne e. elementaarne kirjaoskus on see, kus inimene tunneb tähti ja numbreid ning suudab lugeda ja kirjutada lihtsat teksti. (4 lk 13) Funktsionaalseks e
reguleeriv-planeeriv funktsioon. 6-aastastel on arenevateks narratiivseteks oskusteks sissejuhatuse märkimine, lisategelaste nimetamine, algatava sündmuse ja tegelaste sisemise vastuse kirjeldamine (Price jt, 2006). Seetõttu võib arvata, et alates viiendast eluaastast on laps valmis jutustamisoskuse sihipäraseks arendamiseks. Teadmised tekstiloome arengu seaduspärasustest annavad täiskasvanule informa- tsiooni selle kohta, millises järjekorras lapse tekstiloomeoskusi arendada. Alustada tuleb tegevuse ja objektide lihtsast kirjeldamisest, jätkata sündmuste järjestamise, koha- ja ajaorientatsiooni määramise ning lõpuks peategelase motiivide ja eesmärkide selgitami- sega (Traumann, 2009). Jutustamisoskuse arendamisel on vajalik aidata lapsel täpsustada oma mõtteid, kujutlusi ja pakkuda kõneainet. Sunts (2002) rõhutab, et jutustamisoskuse arendamisel on