8-8.2. Tulenevalt lapse kõnearengupuudest, on vaja arendada tüdruku suulist tekstiloomeoskust. Uurimistöö ülesanne oligi koostada spetsiaalne metoodika spetsiifilise kõnearengupuudega lapsele tekstiloomeoskuse arendamiseks ning kirjeldada ja võrrelda tekstiloomeoskust enne ja peale arendamisperioodi. Töös viidi läbi kompleksne kõneuuring, mille tulemuste alusel valiti kõnevaldkonnad, mida arendama hakatakse. Arendamist vajavateks valdkondadeks olid süntaks ning tekstiloomeoskus. Seejärel osales laps intensiivses (21 tegevust) arendusprogrammis, mille raames tegeleti nii teksti makrostruktuuri kui ka mikrostruktuuriga. Enne ja peale intensiivset tekstiloome arendamise perioodi analüüsiti spetsiaalse hindamisskaala alusel lapse narratiivi makro- ja mikrostruktuurielemente. Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kuidas spetsiifiline õpetamine lühikese aja jooksul mõjutab lapse tekstiloomeoskuse taset
kirjeldatud muutuste kujunemise periood, ühtlasi ilmnevad märgatavad erinevused õpilaste kaupa. VIII-IX klassis on kvalitatiivsed muutused (vastavalt võimetele) toimunud, mis ühtlasi mõjutab laste isiksust (muutuvad huvid ja hoiakud). Kõne funktsioonide areng koos üldise intellektuaalse arenguga mõjutab positiivselt kogu kõnetegevust. Omandatakse peamised liitlausemallid, areneb edasi tekstiloomeoskus (õpitakse erinevaid jutustamise liike, nagu kokkuvõtlik, jutustamine tegelase seisukohalt, iseloomustuste koostamine), mingil määral mõistavad lapsed metafoore, võrdluskonstruktsioone, omandatakse mõned sõnatuletusmallid. VI-VII klassis jõuab enamus õpilasi ladusa lugemise etapile. Süntaktiline lugemine ei ole tavaliselt küll ilmekas ja keeruliste sõnade puhul rakendatakse mõnikord primitiivsemaid lugemisviise, isegi veerimist
annaabi.ee 
