Meedia kontrollt�� kordamisk�simused 1. Meediateksti lugemise viis p�him�tet * K�ik meediatekstid on konstrueeritud ( igal tekstil autor, iga tekst kannab autori maailmavaate- ja kogemuse m�jusid. ) * Teksti luues arvestatakse tekstiliigi reegleid (tekst luuakse traditsioonilistel alustel, j�rgitakse reegleid, et lugeja aru saaks. ) *Sama teksti m�istetakse erinevalt (iga�ks t�lgendab omamoodi.) *Tekstid sisaldavad v��rtusi ja vaatepunkte ( autoril omad arvamused, kellegi poolt kirj. kellel oma n�gemus ) *Tekstid on tervikuks korraldatud viisil, mis taotleb kasumit v�i v�imu (eesm�rk toodet m��a, v�imule p��seda jne. ) 2. Meedia rollid on �hiskonnas *teabe/info pakkumine
Tekstianalüüsis vaadatakse tegelikke olemasolevaid tekste. Ehtsad tekstid esinevad olukordades ja seostes, mida üldistatuna nimetatakse kontekstiks, mis mõjutab ja määrab tekstide tähenduse tõlgendamise. Teksti kirjutaja kontekst Teksti lugeja kontekst … Teksti enda seisukohast vaadeldakse kõige sagedamini teksti kontekstina teisi tekste – need käsitlevad sama teemavaldkonna tekste (tähistusaspekt), sarnaseid tekste (tekstuaalne, tekstiliigi aspekt) ja koosesinevaid tekste (situatiivne aspekt). Tekst väljendub intertekstuaalsusena ehk tekstidevahelise seosena. Seos teiste tekstidega võib olla nähtamatu – väljendi abil viidatakse varasemast tuttavale, aga ei refereerita ega seletata. Tähistusfunktsiooni analüüs Teksti autor tõlgendab ja peegeldab tegelikkust läbi keeleliste valikute. Ajakirjaniku valiku tulemus on näiteks:
lihtlauseid, sh koondlauseid ja lihtsamaid liitlauseid; leiab ja kontrollib ,,Eesti õigekeelsus-sõnaraamatust" sõna tähendust ja õigekirja; tunneb ära õpitud tekstiliigi; rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates. Õigekeelsus ja keelehoole Üldteemad Kirjakeel, argikeel ja murdekeel Häälikuõpetus ja õigekiri g, b, d s-i kõrval. h õigekiri