klassikalist kultuuri. Seejärl õppis usuteadust Pariisis, nagu enamik humaniste kirjutas ladina keeles. · "Kõnekäänud" moraalifilosoofiline esseekogu. Torinos sai teoloogiadoktoriks. Reisis palju, hulganisti reisikirju. Sõbrunes Inglise humanistidega, eriti More'iga. "Narruse kiitus", "Usalduslikud kõnelused". · Avaldas Uue Testamendi ladinakeelse uustõlke koos kreekakeelse lähtetekstiga pani aluse sellega pühakirja filoloogilisele tekstikriitikale. · Ristiusk tähendas talle eelkõige inimeetkat, inimese kõlbluse aluseid. Rõhutas algkristlike tõdede kokkulangemist Kristuse-eelsete moraaliõpetustega. Seega pmst on ta kristlik humanist. · Kirjavahetus paavstidega, keiser Karl V nõuandja. Ei läinud ajastu süvenevad usulõhes Lutheriga kaasa; talle oli vastuvõetamatu usupuhastajate fanatism ja jumaliku ettemääratuse tees (protestantide püha tõde). Erasmus kaitses pigem inimese vabadust
augustiinlaste kloostris. Õppis tundma seal klassikalist kultuuri. Seejärel õppis usuteadust Pariisis. Nagu enamik humaniste, kirjutas ladina keeles. "Kõnekäänud" moraalifilosoofiline esseekogu. Torinos sai teoloogiadoktoriks. Reisis palju, hulganisti reisikirju. Sõbrunes Inglise humanistidega, eriti More'iga. "Narruse kiitus", "Usalduslikud kõnelused". Avaldas Uue Testamendi ladinakeelse uustõlke koos kreekakeelse lähtetekstiga pani aluse sellega pühakirja filoloogilisele tekstikriitikale. Ristiusk tähendas talle eelkõige inimeetikat, kõlbluse aluseid. Rõhutas algkristlike tõdede kokkulangemist Kristuse- eelsete moraaliõpetustega. Seega on ta kristlik humanist. Kirjavahetus paavstiga, keiser Karl V nõuandja. Ei läinud ajastu süvenevad usulõhes Lutheriga kaasa. Talle oli vastuvõetamatu usupuhastajate fanatism ja jumaliku ettemääratuse tees (protestantide püha tõde). Erasmus kaitses pigem inimese vabadust, jäädes renessansi ideaalidele truuks. Erasmusele on