tuletama), tugiverbiühendid (tööd tegema, kõnet pidama) ja kollokatsioonid (selgeks tegema, avaldust esitama). · ahelverbid ehk finiitse verbi ühendid infiniidiga (sai pidama, pani ajama) on andmebaasi kaasatud ebaregulaarselt. 14. Missuguseid allikaid kasutati ühendverbide andmebaasi loomisel? Andmebaas koondab 5 inimkasutajale mõeldud sõnastiku andmeid, Filosofti tesauruse materjale ja 20 miljonist sõnast koosnevast tekstikorpusest statistiliste meetoditega leitud püsiühendeid (seda eksperimenti on lähemalt kirjeldatud artiklis Heiki-Jaan Kaalep, Kadri Muischnek (2003). Püsiühendite leidmine suurtest tekstikorpustest. Eesti Keele Instituudi toimetised 12. Toimiv keel I Töid rakenduslingvistika alalt. Eesti Keele Sihtasutus Tallinn, lk. 101-118) 15. Missugused on Eesti Kirjakeele Sagedussõnastiku andmetel 2 eesti keeles kõige sagedasemat tegusõnavormi? Olema 44904; Saama 5894
kaudu. Rahvuslus tekib 1860ndatel. Veske räägib, et rahvuslikule luulele peavad lisanduma uue aja ehted: moodsa luule võtted. Abstraktne sõnavara ja elukaugus – olulised mõjutegurid on antiikkirjandus ja keskaja muinasromantika (tagasivaated idealiseeritud minevikku). „Kalevipojas“ esitatud mõtted ja ideed ning Koidula looming on ärkamisaja kese. Koidula looming seisab ärkamisaja luuletajate tekstikorpusest, sest on kunstiliselt kõrgemal tasemel. Hiljemgi võrreldi Koidula luulet teiste kirjanike omadega. Milline oli saksa romantismivaimus kirjutatud tekst? Kasutatakse kindlat kujundikeelt. Tekstides korduvad motiivid: lillerikkad aasad ja luhad, õitsevad lilled ja rohetavad puud ja põõsad, vulisevad vaiksed allikad, mahe tuuleke puhub heinamaa ja vee peale, puude otsas laulavad ööbikud ja
annaabi.ee 
