päritolu koguduse poole pöördumisi ja jutluste rikkalikku sõnavara arvestades, mida ajaloolaste uurimused ei kinnita. Mülleri jutluste käsikiri (341 lk teksti) leiti Tallinna linnaarhiivist 1884. Sisaldab 39 jutlust. Usulise ja manitseva sisu kõrval on jutlustes puudutatud tolleaegset Tallinna eluolu. 20 jutluse aineks on luterlikud kirikulaulud, 19 piiblitekstid. Jutlustes saksa ja ladina tsitaadid (Mülleri keeleoskus järjest paranes ja ta tõlkis võõrkeelseid tekstikohti jutluste käigus jooksvalt eesti keelde). Iseloomulikud jooned: u, v = u; , v = ü; o, ö = õ; e, æ = ä; i, y = i. Pikk vokaal lahtises silbis enamasti ühe tähega, kinnises silbis ja e puhul 2-ga. Harvea kasutab h-d vokaalipikendusmärgina. Võõrtähed: x, f, ch, ck, tz, sz, y, ß. Rohke häälikuline varieerumine, mis näitab, et kirjaviis oli arengujärgus. Genitiivi -n on enam-vähem kadunud, on säilinud üksikutes stereotüüpväljendeis. Komitatiivi asemel on postpositsioon kaas
teatud sihtgruppidele suunatud teosed. ! 2) Tegelik lugeja --> reaalselt eksisteeriv isik, kes teost loeb. Tegelik lugeja toetub teose tõlgendamisel: ! *teksti sisse kirjutatud lugemismudelile ! *isiklikule elukogemusele-> erinevad arusaamad teosest.! ! *tõlgenduskogukonnale-> mingi kogukond, kellel on sarnane ellusuhtumine (sõbrad) ! *oma põlvkonna ootustele-> ootuste ja eelduste kogum. Iga teos jätab ruumi fantaasiale--> ebamääraseid tekstikohti, mille lugeja peab ise täitma ja mõtestama nim LÜNKADEKS. ! *Avatud teos- lugeja mõttevabadus on suur ! *Suletud teos- lugeja mõttevabadus väike Nt. "Naistekate" lugeja on asetatud küllaltki passiivsesse rolli. Krimkade lugeal on teksti keskel küllaltki avar tõlgendusruum, aga lõpus esitatakse talle ainus õige lahendus. TEOS JA TEKST Kirjandusteosele võib läheneda kahte moodi: ! ! *Sõnakunstiteos- koosneb sõnadest paberil. Seda saab nautida kui midagi