lähtuvalt teost hinnatakse) Retseptsiooniteooria tekkis 1960-1970ndatel vastukaaluks uuskriitikale, uurib teose vastuvõttu (kõigis kunstivaldkondades). Alusideed: kirjanduslikus kommunikatsioonis on oluline koht vastuvõtjal, tähenduse tekke protsessist ei ole võimalik lugejat eemaldada, lugemine on tähenduse tekke hädavajalik dimensioon. Teos saab teoseks alles siis, kui keegi seda loeb. Lünk, lõhe tekstikohad, mille lugeja peab ise täitma Lugejate kogukond individuaalne lugemine on suunatud lugemisharjumuste ja konventsioonide poolt, võib olla negatiivne anname hinnangud sõltuvalt oma kultuuritaustast Lugemist mõjutavad tegurid: võim, vastuhakk universaalsele lugejale 19. saj eeldati, et on olemas universaalne lugeja kujundatakse tõlgendustega mõnest raamatust. 4. Autor kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis
Lugeja. Lugeja loob teose tähenduse. Mudellugeja on kujuteldav lugeja, kes mõistab ja järgib teose lugemisreegleid (viiteid lugemiseks: teadmised jms). Tegelik lugeja on reaalne lugeja, kes toetub tõlgendamisel sissekirjutatud lugemismudelile, oma elukogemusele, tõlgenduskogunnale (sarnase ellusuhtumisega inimesed, millel on sotsiaalne mõju) ning oma põlvkonna ootushorisondile (põlvkonna lugejate jagatud ootused ja eeldused). Lüngad on ebamäärased tekstikohad, mille lugeja täidab ja mõtestab ise oma kujutlusvõimega. Avatud teostes on mõttevabadus suur, suletud teoses väike. Alltekst on autori kirjundatud varjatum tähenduskiht (nt ka ületamaks tsensuuri; enesetsensuuri rakendab autor ise, et pääseda tsensuurist). Lugejaga seostub ka lugemisnauding (ootused, pingelisus jm). Proosateose mõju lugejale: korrastuselement kaootilises maailmas ja võõrituselement rutiinses maailmas. Teos
annaabi.ee 
