kolonialistlike ja antikolonialistlike ideooloogiate toimimist poliitiliselt, ühiskondlik-kultuuriliselt ja psühholoogiliselt. Siin on näiteks olulised ideoloogilised tegurid, mis ühelt poolt põhjustasid kolonisaatorite väärtuste omaksvõtu (internaliseerimise) koloniseeritud rahvaste poolt ja teiselt poolt kutsusid esile vastuhakku koloniseerijate vastu. 14. Uushistorismi põhijooned. Kuidas uuriks uushistorism ärkamisaja kirjandust? Uushistorismi uudsus seisneb selles, et vahepeal tekstikesksete suundade poolt kõrvale jäätud materjal võetakse tagasi uurimise alla, kuid sinna tuleb palju lisandusi. Keskseteks mõisteks on ajaloo katkestus, diskursuste põrkumised ja pinged. Uushistorism võtab uurimise alla ka kultuurivälja ning uurib ideede ajalugu. Selleks vajab uushistorism teist laadi tekste, mis omakorda viib kirjanduslike ja mittekirjanduslike tekstide uurimise samale tasemele, et selgitada välja omaaegseid diskursusi ja mõtteviise
Kirjutab armastussuhetest ja perekonnaelust, toob sooje tundeid. Teadlikkus igapäeva rutiinsusest, mis on tegelik kate. Muinasjutulikkus, unenäolised visioonid. Loomingus põimunud psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt, tavaliselt on üks keskne naistegelane. Proosas realistlik aluspõhi, aga sinna tulevad kergesti maagilised ja unenäolised maailmad. Tema psühhologismis freudistlikud ja jungilikud kujundid. Romaan ,,Võlu ja vaim I. Loomade ränded" (1991) pani punkti tekstikesksete romaanide esiletõusule. Avab uue teema soliidse identiteedi küsimuse eesti proosas. Veel teoseid: ,,Lasnamäe lunastaja" (2008), ,,Oakesed kaunas" (2014), ,,Matused ja laulupeod" (2015). 21. Följetonistlik proosa: Enn Vetemaa ja Mihkel Muti looming. Enn Vetemaa (1936-2017) följetonistliku proosa algataja. ,,Häälemurre" (1962) sulaaja luule, optimistlikke toonid, lõbus värsilooming.
annaabi.ee 
