1) Sotsiaalne seisund Anna- Peterburi he thtsama isiku naine, vrstinna Karenin-vrst Vronski- esinduslik ohvitser, krahv Levin- aadlisuguvsast Kitty- vrstitar 2) Iseloom Anna- llas, alati srav, vastuoluline, kirglik, elav Karenin- trjub vlja tundeid, surub need maha, konservatiivne, tark Vronski- isekas, tujukas, vluv Levin- siiras, tkas, omade vaadetega Kitty- siiras, hell, kaastundlik 3) Olulised tekspidamised Anna- Armastus on kige tugevam ja thtsam kohustustest Karenin- Nida vrikas, hoida abielu Vronski- saada seda mida tahtis Levin- talupoegade elu parandamine Kitty- reeglite jrgi elav 4) Eesmrgid Anna- Elada sdame jrgi, olla nnelik Karenin- Jtta endast ja lhedastest hea mulje Vronski- saada kike mida tahab Levin- Armastada ja hoida, tasakaal Kitty- Iseseisev elu, nnelik abielu "Anna Karenina on romaan..." *Abielu purunemisest Probleem- Konflikt kohusetunde ja armastuse vahel
kodumaad. Eesti Vabariigi phiseaduses on julgeolekupoliitika paragrafi alla mrgitud selgelt punktis 4.1, et Eesti hiskonna integratsiooni alus on kaks paralleelset protsessi: hiskonna htlustumine eesti keele oskuse ja Eesti kodakondsuse omandamise alusel ning isikute rahvuskultuuriliste eriprade silimise toetamine. Selle testuseks, kehtib eestis ka seadus , mille alusel ei pea ajateenistusse minema inimesed, kelle usk vi tekspidamised ei hti ajateenistuse korraga. Sellistele inimestele kehtib asendusteeninduse kohus. Ajateenistus on kohustuslik kikidele Eesti Vabariigi tervetele meeskodanikele ning ha enam on kodakondsuseta isikud ra kasutama fakti, et kodakondsuse puudumise tttu ei ole nad kohustatud minema ajateenistusse. Kuigi Eesti Vabariik ritab vimaldada vrdsed vimalused kikidele, ei hakka piltlikult eldes hammas peale aga Eestis elavatele hallipassi omanikele. Eesti valitus on
Islamimaailm oli judnud oma vaimse seisaku astmele. Ju siis olid islami jutlustajad suutnud lihtrahvale selgeks teha mduka mstitsismiga hinemise, prohveti ja phakute kultuse loomise ning koraani hauataguse elu petamise arendamisega kik vajaliku. Midagi uut ei vajatud. Islam jtkas oma laienemist eelkige sjalise ju najal. Kuigi endise he suure islamiriigi asemel oli mitu viksemat riiki, siis nad kik laienesid. Oli palju omavahelist ngelemist ja kord kerkis esile ks dnastia, kord teine. Islami tekspidamised levisid kigis suundades, tasapisi vallutati Trgi alasid, Aafrikas itses Timbuktu riik, juti vlja piki Aafrika rannikut kuni Madagaskarini. Samuti vallutati pea kogu India, suurem osa Okeaaniast ja veidi ka Hiinat. Edu phjus -sel ajal eksporditi vallutatud aladele mitte ainult usku, vaid sellega tuli kaasa ka riiklik, administratiivne korraldus, mis vallutatud aladel enne kas puudus vi oli vhe arenenud. Kus olid kultuurilitase krgem, niteks Hispaanis vi Hiinas, seal ei