1. Kirjelda loetud teoses käsitletud aega, tegevuse toimumise keskkonda. Mati Undi teoses ,,Öös on asju" toimub tegevus Nõukogude aja lõpus. See tähendab 80-ndaid aastaid. Kuigi autor põikab kohati tagasi ka varasematesse aastakümnetesse, võib siiski peamiseks teose toimumise ajaks lugeda eelnevas lauses väljatoodud aastakümneid. Elu sel perioodil oli üsnagi keeruline, kuna kardeti Nõukogude Liitu. See tähendab, et tegeleti paljude keelatud asjadega, oldi nõus välja käima teksapaari eest hingehinda ning seda kõike selleks, et eristuda hallist massist. Seetõttu hinnati aga esmatarbekaupu hoopis kõrgemalt kui tänapäeval. Puhtalt teost lugedes, ning ma usun, et ka üsna paljudele teistele tekkis tahes-tahtmata vaimusilmas pilt, nagu toimuks teose sündmustik Lasnamäel. Võib-olla on see tingitud sellest, millise pildi on mulle minu vanemad Nõukogude-aegsest Eestist maalinud. 2. Milles on teose intriig (kesksed sündmused, vastuolud, pinge, lõpplahendus)?
SOTSIAALNE VALIK: õiglus ja efektiivsus Sotsiaalne valik tegeleb indiviidide eelistuste ja väärtuste agregreerimisega kollektiivseks eelistuseks ja väärtusteks. Programmist saadavat kasu saab mõõta mõõdikuga: valmidus maksta (willingness to pay) ehk kui palju on tarbija nõus maksma iga täiendava ühiku eest. Kasutatakse selleks, et koostada kompenseeritud nõudluskõverat. Tavaline nõudluskõver näitab kui palju on tarbija valmis maksma neljanda teksapaari eest, eeldusel, et maksad selle hinna kõigi 4 eest. Kompenseeritud nõudluskõver näitab kui palju on tarbija nõus maksma neljanda teksapaari eest, eeldusel, et selle hinna maksabki vaid neljanda eest (ja palju on 1.teksapaari eest nõus maksma, palju 2.teksapaari eest nõus maksma jne) Joonis 5 32 Tarbija heaoluvõit – kui tarbija on valmis maksma kauba eest 7 eur, kuid ta reaalselt peab maksma 3 eur, siis on heaoluvõit 4 eur. Joonis 6 Joonis 7
[2] 2.2.1. Veekulu Vesi on fundamentaalne igale elusolendile. [14, lk 226] Maailma mastaabis kulub suurem osa vett põldude niisutamiseks. Kuigi vesi on pidevas ringluses, väheneb tavaliselt selle kvaliteet. [14, lk 197] Moe tarbimise kasv on suurendanud ka moetööstuse veevajadust. Riidetööstus kasutab vett väga suurel hulgal. [15] ,,Keskmine T-särk kaalub 150-200 grammi, seega kulub vastava koguse puuvilla kasvatamiseks keskmiselt 1500-2000 liitrit vett." [1] Ühe teksapaari jaoks vajaliku puuvilla kasvatamiseks kulub aga 5000-8000 liitrit vett (selle sisse ei ole arvutatud vee hulka, mis kulub riide töötlemisele). [2] Kuna puuvillaäri on tasuv, kasvatatakse tänapäeval puuvilla ka aladel, kus looduslikke sademeid ei ole piisavalt ning seetõttu kulub istanduste niisutamiseks tohututes kogustes magedat vett. ,,Öeldakse, et puuvill on janune taim." Kilogrammi puuvilla kasvatamiseks kulub puuvillapõõsal 10 000 liitrit vett. Ja see on keskmine näitaja