Sajandeid oli teinud muusikat peamiselt kirik ja õukond. Kirikumuusika pidi eelkõige vastama oma funktsioonile jumalateenistuses, õukonnamuusika aga suhteliselt kitsa publikugrupi maistele. Kumbki valdkond ei jätnud ruumi helilooja isikupärale. 18.saj hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga asjatundliku publikuga. 1725 algas Pariisis avalike kontserdite sari ja umbes samal ajal hakkas Telemann korraldama Hamburgis kontserte sissepääsumaksu ja trükitud kavadega. Tekksiid mitmed uued kontserdisarjad. Muusikaelus tõusis väga olulisele kohale ka muusikaajakirjandus ja -kriitika. Uus publik vastandas end 18.sajandi keskel teravalt eelmise ajastu maitsele. Just siis hakatai kutsuma varasemat muusikastiili baroklikuks ja see oli algselt pilkesõna. Uue muusikastiili õpetuslikuks aluseks saigi uudne harmooniakästilus, mille rajas üks prantslane Rameau. Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Domenico Scarlatti(Bachi ja
Siklagist mitmesuguseid rüüsteretki, seejuures pettis ta oma lääniisandat Askist. Ta tappis kõiki tunnistajaid, kes tema pettust ja valesid võisid paljastada. Rüüstas palju. Peale lahingut vilistite ja Sauli vahel, kui pea kogu Sauli järglaskond tapeti valisid Juuda mehed Taaveti kuningaks. Rahumeelne vahekord põhja ja lõuna riigi vahel ei olnud kuigi kauaks mõeldav. Taavetile ei olnud kuningavalitsus Juuda üle lõppeesmärgiks, vaid vaheetapiks. Säilinud teadete kohasel tekksiid varsti ka kokkupõrked Taaveti ja Jisbaali(Sauli poeg) riikide vahel (Põhja ja Lõuna valitsused, riigi osad). Otsustava tähtsusega Taaveti riigile oli Jeruusalemma vallutamine ja riigi pealinnaks ning kultuskeskuseks tegemine. Taaveti valitsusaega täitsid sõjad. Koondteade nendest on kokkuvõtlikult 2 Sa 8. taaveti riik vajas välispoliitiliselt kindlaid piire, seepärast tuli teha naaberriigid sõltuvaks Iisraeli kuningast. Seetõttu vallutas Taavet Moabi, rohkem vaeva nõudis Ammon
annaabi.ee 
