Süsteem teeb saadud soojuse arvel ka tööd ja tema siseenergia muutus on selle võrra väiksem. Süsteemi entalpia muutus on võrdne eraldunud soojusega või saadud soojusega konstantsel rõhul. 10. Defineerige reaktsioonientalpia ja tekkeentalpia. Selgitage nendevahelist erinevust. Reaktsioonientalpia entaplia muutus mooli kohta molekulis arvestades võrrandi stöhhiomeetrilisi kordajaid. Tekkeentalpia standardne tekkeentalpia Hf0 on defineeritud kui 1 mooli aine tekkimisreaktsiooni entalpia, lähtudes vajalikest elementidest nende kõige stabiilsemates vormides. Seega on elemendi tekkeentalpia tema kõige stabiilsema vormis 0. Kui ainet elementidest otse sünteesida ei saa, kasutatakse tema põlemisentalpiat ja Hessi seadust. Erinevus? 11. Leidke reaktsioonientalpia, kui siseenergia muutus on antud ja vastupidi. - H=U+ngasRT 12. Mis on faasiüleminekud ja kuidas arvutatakse neile vastavaid entalpiaid? tahke>vedel>gaas Aine üleminekul
entalpia vahel, standardsed reaktsioonientalpiad. Hessi seadus. Standardsed tekkeentalpiad. Reaktsioonientalpia sõltuvus temperatuurist. Keemilise reaktsiooniga kaasneb enamasti ka energia eraldumine või neeldumine. Reaktsioonientalpia on selle vaheetappide entalpiamuutuste summa. Seos: konstantne ruumala, konstantne rõhk. Kui reaktsioonis ei osale gaase, on erinevus ∆U ja ∆H vahel väga väike ning ∆U=∆H. Standardne tekkeentalpia ∆H⁰f on defineeritud kui 1 mooli aine tekkimisreaktsiooni entalpia, lähtudes vajalikest elementidest nende kõige stabiilsemates vormides. Reaktsioonientalpia muutust sõltuvalt temperatuuri muutusest saab arvutada lähtudes ainete soojusmahtuvusest ∆Hr,2º= ∆Hr,1º+ ∆CP(T2– T1) ∆CP = ΣnCP,m(produktid) – ΣnCP,m(lähteained) Hessi seadus – on füüsikalise keemia põhiseadus, mille kohaselt keemilise reaktsiooni soojusefekt sõltub ainult süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte reaktsiooni käigust 9. Termodünaamika II ja III seadus.
annaabi.ee 
