1. loeng Kommunikatsioonimudel. Stiilimõiste kujunemislugu. Stiiliõpetus ehk stilistika. Isikustiil, funktsionaalstiil Sõnaga stiil puutume kokku paljudes valdkondades, nt stiilne riietus, hea tööstiil, ajaleheartikkel on lodevas stiilis, gooti stiilis kirik, floppstiilis kõrgushüpe, J. Krossi nõudlik stiil jne. - niisiis mitme valdkonna termin. Stilistikakursus keskendub termini filoloogilisele aspektile, selles valdkonnas kujunes mõiste välja kõige varem ja tekkimispaik oli Antiik-Kreeka. Stiilimõiste kujunemisloost Stylos (kreeka keeles sõna), stilus (ladina keeles pulk, millega kirjutati vahatahvlile; terav ots oli kirjutamiseks, lame ots kustutamiseks ja vaha tasandamiseks) ,,Tal on hea sulg" kirjutaja omapära Stiil- kõneolukorrale vastav keelekasutus Stilistika ehk stiiliõpetus sai alguse antiikajal, ta oli retoorika ehk kõnekunsti osa. Kreeka retoorikud eristasid kolme mõjutamise komponenti: logos, eetos ja paatos.
raskematena, et neid kuhjatakse, kahekordistatakse ja omavoliliselt moonutatakse. Fassaadi püütakse elustada sellega, et lastakse selle osi eenduda. Maalilisuse, valguse ja varju efektse mängu saavutamiseks liigendatakse fassaadi nisside ja petikakendega ning külvatakse see üle skulptuuride ja dekoratiivsete detailidega. Liikuvuse ja rahutuse toonitamiseks rakendatakse võimalikult palju kõveraid ja lainetavaid jooni. Baroki tekkimispaik on Rooma. Selle lähtekohaks on Michelangelo ehitised oma jõulise, iseka ja vägivaldse vormikõnega. Barokkstiili kirikutüübi loojaks võib pidada Giacomo Vignolat. Keskaegsetele kirikutele oli isloomulik, et sammastega ruum jaotati neis mitmeks iseseisvaks osaks ehk lööviks. Barokkarhitektuur seevastu püüab ühe tervikliku keskse ruumi loomise poole; külglöövid muutuvad lihtsaiks kabeleiks. Barokk-kirik on ühtlasi tavaliselt pikliku põhiplaaniga. Kuppel säilitatakse,
annaabi.ee 
