· Putreskiin Valem: C4 H12 N2 Süstemaatiline nimetus: Butaan1,4diamiiin füüsikalised ja füsioloogilised omadused Kadaveriin / Puteskriin Molaarmass: 102,18 g mol 1 / 88,15 g mol 1 Välimus: värvitu vedelik / värvusetud kristallid Tihedus: 0,873 g / ml / 0,877 g / ml Sulamispunkt: 9 ° C, 282 K / 27.5 ° C, 301 K Keemispunkt: 179 ° C, 452,2 K / 159 ° C, 431,7 K Murdumisnäitaja (n D): 1,458 / 1,457 Tekkeprotsessid Kadaveriin ja putreskiin on loomse koe mädanemisel tekkivad ained. Neid toodavad vähesel määral ka elusad organismid näiteks sisaldub kadaveriini uriinis ja spermas. Putreskiini toodetakse ka tehislikult sünteesides, saaduseks nailon materjal nimega Stanyl. LISAKS puteskriini tehniline tootmine toimub butaandinitriili hüdrogeenimisel kui uriinis on liiga palju kadaveriini, siis näitab see ainevahetuse haigusi. Koos esinevad need ained laipade mädanemisel.
veeauru rõhu vahe.Näitab kui kaugel on õhk küllastusest. Küllastuse korral küllastusvajak = 0. Täiesti kuiva õhu korral = maksimaalse rõhuga antud temp. Kastepunkt T temp, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastaks. Eriniiskus s - õhus oleva veeauru hulk grammides 1 kg niiske õhu kohta. Pilet nr 16. Albeedo. Ööpäevane ja aastane käik. Veeauru kondenseerumine atmosfääris. Pilvede tekkeprotsessid. Albeedo - pinnase peegeldumisvõime. Arv, mis näitab kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. Veeauru kondenseerumine atmosfääris veeauru üleminek gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse. Õhk peab olema eelneval veeauruga küllastunud, siis saab kondensatsioon alata. Küllastumist põhjustab temperatuuri langus et kondensatsioon atmosfääris toimuks, peab õhk jahtuma
lainelise liikumisega. Pilved tekivad lainete harjadele, lainete põhjal on pilvekiht õhem või pilved puuduvad. Pilvede liigitus- Ülemised pilved h=alla 6 km, sademeid ei esine (kiudpilved, kiudrünkpilved, kiudkihtpilved) ; Keskmised pilved h=2-6 km (Kõrgrünkpilved, Kõrgkihtpilved); Alumised pilved h= alla 2km (Kihtrünkpilved, kihtpilved, kihtvihmapilved); Vertikaalse arenguga pilved (rünkpilved, rünkvihmapilved) 24. Sademete tekkeprotsessid. V: Sademete tekkel etendavad juhtivat osa õhu tõusuliikumised, millega kaasneb adiabaatiline jahtumine (õhu tõusmisel ruumala suurenemine, mille käigus õhk jahtub) ja seega veeauru kondenseerumine. Kondenseerumisest üksi ei piisa, vaid need osakesed peavad ka omavahel liituma, muutudes raskemaks. Kõige olulisem faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus pilvedes. Pilves, kus on piisavalt vett, on teised olulised faktorid: 1) pilvetilkade suurusjaotus, 2) pilve paksus,
küllastava veeauru rõhusse, väljendatuna %-des R = e/Ex100%. 4) küllastusvajak d on antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe. 5) kastepunkt T on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastatavaks. 6) eriniiskus s in õhus oleva veeauru hulk 1 kg niiske õhu kohta. Pilet nr. 16 Albeedo. Ööpäevane ja aastane käik. Veeauru kondenseerumine atmosfääris. Pilvede tekkeprotsessid Albeedo näitab, milline osa summaarsest kiirgusest, mis maapinnale jõuab peegeldub tagasi. Reaalsete pindade albeedod on mitmesugused. Taimkatteta pinna albeedo sõltub selle pinna niiskusest. Kuivematel pindadel on albeedo suurem. Sõltub ka pinnamaterjalist. Albeedo omab ka ööpäevase ja aastase käigu. Taimkatte vananedes albeedo väheneb, vahemad taimed neelavad rohkem kiirgust. Veepinna albeedo sõltub päikese kõrgusest, vesi neelab suure osa kiirgusest Ak = Rk/Qx100%
Tardkivimid moodustuvad sulaainese jahtumisel ja kristalliseerumisel. Settekivimid moodustuvad setete, nagu liivad, savid, kruusad ning kivimtükid, litifitseerumisel. Moondekivimid moodustuvad sügaval maakoores eelnevalt eksisteerinud kivimitest. 8. Kasutatud kirjandus 1. Volli Kalm, Juho Kirs, Kalle Kirsimäe, Tiia Kurvits. 1999. ,,Mineraalid ja kivimid: maakoore mineraalne ja kivimiline koostis, mineraalide ja kivimite omadused ja tüübid, tekkeprotsessid ja levik". Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu. 2. dr. R.F. Symes ja Londoni Loodusajaloo Muuseumi töötajad. 1996. ,,Kivimid & mineraalid". Koolibri, Tallinn. 3. Kalle Suuroja. 2007. ,,Kiviaabits: Eesti mineraalid". Tallinna Raamatutrükikoda, Tallinn. 4. Monica Price, Kevin Walsh. 2005. ,,Kivimid ja mineraalid". Varrak, Tallinn. 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Kivim (vaadatud 24.02.2011) 6. http://www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/kivimid.html (vaadatud 16.02.2011) 7. http://et.wikipedia
ainete vesilahuste piisakesi. Maapinna lähedal võib kondensatsioonituumade arv ulatuda isegi kuni mõnesaja tuhandeni 1 ruutsentimeetri kohta. Eriti rohkesti leidub neid suurte tööstuslinnade õhus. Kondensatsioonituumade ümber kujuneb kondensatsiooni algul nn alg- ehk lähtepiisake, mille edasine suurenemine sõltub piisakeste kui soolalahuse kontsentratsioonist ning piisakese kumerusest. 30) Pilvede tekkeprotsessid - Kondensatsiooninivoo tase, kus tõusval õhuvoolul saabub kastepunkt ning algab veeauru kondensatsioon. See on ühtlasi ligikaudseks pilvede alumiseks piiriks. - Nullnivoo tase, kus õhutemperatuur on 0 C°. Kondensatsiooni- ja nullnivoo vahel tekivad kondensatsiooniproduktidena tavaliselt väikesed veepiisakesed 7 - Jäänõelte nivoo Sel tasemel hakkavad kujunema tahked kondensatsiooniproduktid. Temperatuur
Kasutatakse ka keemilisi meetodeid ning röntgenaparaadiga uurimist. Trassoloogia Järgmine küsimus, mis arheolooge ning etnolooge huvitab, on see, kuidas ja milleks neid esemeid tehti ning milleks kasutati. See on oluliseks uurimisteemaks eelkõige muinasaja uurijatele. Sergei Semjonov hakkas uurima kivitööriistadel esinevaid kriimustusi ning kasutusjälgi. Tema kasutas eelkõige tavalist mikroskoopi, tänapäeval on juba arenenumad aparaadid. Tekkeprotsessid Jällegi põhiliselt arheoloogia valdkond. Tuleneb sellest, et esemetel puudub kasutuskontekst. Me ei tea, kuidas neid esemeid on kasutatud ning kuidas on nende kasutuskontekst tekkinud.
kujundamine, erosioon, põhjavee suuna muutmine).Maavarade ammendumine. Muldade viljatuks muutumine üleväetamise tagajärjel. Vee reostused jne. 34. Mida nimetatakse pedosfääriks? -Pedosfäär on geosfääride osa, mis hõlmad muldi.Pedosfääri mullad jagunevad: Eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%)ja elus osa(mikroorganismid ja suuremad loomad). 35. Muld ja olulisemad mulla tekkeprotsessid. Nimeta mulla tekketegurid. -Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused(niiskus, happelisus, viljakus jne) -Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. -Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on muld, seda rohkem on mullas horisonte ja seda vähem mõjutab teda lähtekivim.
5)kastepunkt- temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastataks. Täiesti niiske õhu korral kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk.6)Eriniiskus- õhus oleva veeauru hulk grammides 1 kg niiske õhu kohta. Pilet nr. 16 Albeedo. Ööpäevane ja aastane käik. Veeauru kondenseerumine atmosfääris hoopiski. Pilvede tekkeprotsessid. Albeedo iseloomustab pinna peegeldumise võimet, see arv näitab, kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. Väga suur albeedo on lumel, teistel pindadel on see tunduvalt väiksem. Albeedo ei olene ainult pinna liigist ja tema olukorrast, vaid ka kiirguse spektraalsest koostisest ja ruumilisest struktuurist. Taimkatte albeedo oleneb taimede liigist, tihedusest ja arenemisfaasist. Ööpäevane käik keskpäeval, mil päike asub
tsirkulatsioonist. Antud koha iseloomustamisel tuleb vaadelda selles kohas esinevaid ilmastikutüüpe ja –variante koos nende esinemissagedusega ning välja tuua meteoroloogiliste elementide keskmised ja äärmised väärtused vastavate perioodide järgi. Pilet nr. 16 Albeedo. Ööpäevane ja aastane käik. Veeauru kondenseerumine atmosfääris hoopiski. Pilvede tekkeprotsessid. Iseloomustamisel on oluline on tunda tüüpilist, kõige sagedamini esinevat ilmastiku tüüpe ja nähtusi ning erakordsete nähtuste esinemist, Albeedo valem A=R/Q esinemissagedust nagu väga tugevad külmad, tormid, tugev mulla külmumine, kuivad ja sademete rohked suved. Mikrokliima uurimine ja R peegeldunud kiirgus parandamise võimalused – mikrokliima ehk üldkliima ehk lihtsalt kliima
annaabi.ee 
