Plastiidi genoom on umbes 10% sinivetika genoomi suurusest 94. Nukleomorf on jäänuk eukarüootset päritolu plastiidi eellase tuumast. 95. Nukleomorf esineb osadel sekundaarsete plastiididega vetikatel. 96. Eugleniidid kuuluvad protistide hulka millel on ketasjaste kristadega mitokondrid 97. Fototroofsed eugleniidid on pigmentatsioonilt sarnased rohevetikatega, neil klorofüll a ja b 98. Eugleniitide rakku katab pellikula 99. Eugleniitide plastiid kui see esineb on tekkeliselt. 100. Eugleniidid on fülogeneetiliselt seotud 101. Ühisesse monofüleetilisee klaadi kuuluvad rohevetikad ja eugleniidid 102. Eugleniidide vibur peenikeste karvakestega 103. Eugleniidne liikumine eugleniidile omane persitaltiline raku kuju muutumine 104. Haptofüüdid on rakuehituslikult hulkraksed ja koloonialised 105. Haptoneema on haprofüüdidele iseloomulik organell 106
tipust 10-12 m-ni Kersalus. Poolsaare keskel tõuseb aluspõhi 25 m-ni ü.m.p., moodustades seal loode – kagu suunas väljavenitatud kõlviku, mida kirdest ja osalt ka põhjast piirab selge astang. See on tekkinud suhteliselt pehmete Kukruse ja kõvemate Idavere lademe karbonaatkivimite kontaktil. Sellest astangust põhja poole jääb väiksem astang, mille kujunemine on seotud Lasnamäe lademe õhukesekihilise kui pehme ja Uhaku lademe kõvema ehituslubjakivi kontaktiga. Tekkeliselt on see kõlvik viimase jäätumise ajal kujunenud kaljuvoor. Pinnamoes valdavad sellel Põhja – Eesti lavamaa kooseisu kuuluval alal Läänemere rannamoodustised. Need on esindatud rannavallidega, harvem 4 murrustusastangutega. Viimased piiravad eelmainitud keskset aluspõhjakõlvikut. Kahjuks pole neist rannavallidest tänapäevaks peaaegu midagi säilinud. Suuremat osa neist on kasutatud ehitusmaterjalina mitmesuguste sõjaliste