3 1. Arktoalpiinne disjunktsioon 2. Gondvana ehk Lemuuria disjunktsioon hõlmab Madagaskarit, Indiat ja Sunda saari 3. Holantarktiline disjunktsioon 4. Holarktiline disjunktsioon 5. Bipolaarne disjunktsioon 6. Periglatsiaalne disjunktsioon 7. Vahemere disjunktsioon 8. Musta mere disjunktsioon 9. Euroopa-Aasia disjunktsioon 10. Lesitaania disjunktsioon Perekonna levialade koondumise põhjusteks võivad olla: 1. Praegusaegseks tekkekeskmeks olemine primaarne arengutsenter, kus toimub uute liikide teke; 2. Levimiskeskmeks või pagulaks olemine sekundaarne arengutsenter, kus on peale ebasoodsaid olusid säilinud vanemad ja palju rohkem teineteisest eristunud liigid; 3. Jäänukkeskmeks olemine tugeva isoleerituse ning muude soodsate tingimuste tõttu on säilinud palju erinevatest lähedastest taksonoomilistest üksustest pärinevaid liike. 4
.................................................................10 Kokkuvõte.................................................................................................................................11 Kirjandus...................................................................................................................................12 Sissejuhatus Sugukond konlased on üks suuremaid päriskonnaliste seltsi sugukondi, kuhu kuulub umbes 700 liiki. Selle sugukonna tõenäoliseks tekkekeskmeks loetakse idapoolkera. Nüüdisajal on nad levinud üle kogu maailma. Kuna kolmandik maailma kahepaiksetest on väljasuremisohus, siis on ka Eestis kõik kahepaiksed kaitse all. Materjal Uuritavad liigid: Käesolevas töös on käsitletud 5 Eestis ja Venemaal elavat konlast- järvekonn (Rana ridibunda), rabakonn (Rana arvalis), rohukonn (Rana temporaria), tiigikonn (Rana lessonae) ja veekonn (Rana esculenta või Pelophylax kl. esculentus). Venemaal elavad veel lisaks
annaabi.ee 
