tõele? Üldiselt on levinud arvamus, et haigemad ja õrnemad on just tõukoerad, kuna nende puhul kasutatakse sugulusaretust, mispärast võivad järglased olla taandarenguga jne. Selles on aga rohkem kuulukat kui tõtt. Keegi ei tea ju mis seda sis tegelt tingima peaks? Tegelikult on ju nii, et haigestuvad kõik koerad, ei ole vahet kas segaverelised või tõukoerad. Kuna aga segaverelistel pole enamasti eelmistest põlvkondadest suurt teada, ei tea me päriliku haiguse tekkefaktorit. Tõukoerad on kõik aga arvel ja nende eelkäiate haigused ja muu on teada statistiliselt. Segavereliste isendite puhul paljunemises osalevaid koeri kuidagi ei sorteerita. Tõukoerte puhul on aga aretuseks sobivaid koeri oluliselt vähem. Enamasti valitakse nad välimuse, iseloomu ja tööomaduste alusel. Vahest võivad aga selliste suunatud valikute puhul kaasa kanduda ka soovimatud ilmingud. Nii näiteks arvatakse, et
Suuresti on levinud arvamus, et tõukoerad on õrnad, haiged ja põdurad, et nende puhul kasutatakse sugulusaretust, mis tingib "väärakaid" jms. Sellistes arvamistes on tõtt vaid osa, ja nagu argiuskumuste puhul tavaks, ei vaevu keegi välja selgitama, milline osa just. Tegelikult haigestuvad kõik koerad, nii segaverelised kui tõulised. Kuna segaverelise koera päritolu ei ole teada, ei saa kinnitada ega ümber lükata haiguse pärilikku tekkefaktorit. Seevastu tõukoertel on eelmised põlvkonnad teada ning haiguste esinemise üle peetakse ka statistikat. Kui segavereliste puhul valib loomi "looduslik valik" ning paljunemises osalevaid koeri kuidagi ei sorteerita, siis tõukoerte puhul on aretuseks sobivaid koeri oluliselt vähem ning lisanduvad inimese tehtavad valikud välimiku, iseloomu ja tööomaduste alusel. Paraku võivad selliste suunatud valikute puhul kaasa kanduda ka soovimatud ilmingud. Nii näiteks arvatakse, et
annaabi.ee 
