Ebn Mansur koostas kairos 13.saj araabia keele entsüklopeedia, Tadziki teadlane Ibn Sina sai tuntuks meedikuna jne. Vana-vene riik Vana-vene riigi teke normannistliku teooria järgi lõid Vana-vene riigi viikingid, sest slaavlased ise olid sel ajal veel metslaste tasemel (tegelt on siiani ) ning võimetud riiki rajama. Antinormannid peavad eelnevat legendiks ja arvavad, et vene riigile ja rahvale andis nime idaslaavi hõim, kes elas Dnepri väikes lisajõe Rossi ääres. Riigi tekkeajas langevad nende arvamused kokku, see on aasta 882. Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine tähtsal kohal olid idaslaavlastele usundis surnute austamine ja esivanemate kultus. Tähtsal kohal olid päikesejumalad Svarog ja Dazbog, karjajumal Veles, pikse-ja sõjajumal Perun ja viljakusjumalanna Mokosa. 998.a algas ristimine, võeti vastu bütsantsi õigeusk. Ülikkond võttis usu vastu rahumeelselt, lihtrahvas polnud aga sellega sugugi nõus. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal
linnad Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Lõunapool tegeldi künnipõllunduse, karjakasvatusega, põhjas aga asuti suurematesse keskustesse, kus tegevuseks käsitöö ja kaubandus. 13.-14.s suudeti osa kohalikke rahvaid enda hulka sulatada. Üks osa arvab, et Vana- Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid siis veel metslaste tasemel. Teised aga peavad seda legendiks ning seostavad vene päritolu idaslaavi hõimuga. Tekkeajas ollakse ühel nõul 882. Aasta. Idaslaavlaste usundis tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Lahkunuid mälestati kalmetel ühissööminguga nii peietel kui hiljemgi. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks. Jumalad - päikesejumalad Svarog, Dazbog; karjajumal Veles, pikse ja sõjajumal Perun; tuulejumal Stribog; viljakusjumalanna Mokosa. 980.aasta üritas suurvürst Vladimir läbi viia muinasusu reformi rajades Kiievisse üleriigilise panteoni
annaabi.ee 
