Avatud keskkonnas määratud leekpunkt on kõrgem kui kinnises keskkonnas määratud leekpunkt. 2. Leekpunkt sõltub väliskeskkonnast ja määramismeetodist 3. Kõikidel vedelatel ainetel on spetsiifiline auruõhk. Temperatuuri suurenemisel suureneb ka aururõhk. Kui aururõhk suureneb, suureneb ka auru kontsentratsioon õhus. Seega määrab temperatuur tuleohtohtliku aine auru kontsentratsiooni õhus. Leekpunkt ongi madalaim temperatuur, mille korral süüte tekitamseks on piisavalt aure 4. Igal keemilisel ainel on olemas leekpunkt. Seda on vaja teada näiteks keemiatööstuses ja kütusetööstuses, et teada, milline on temperatuur, mille juures saab ainetega ohutult töötada, see on ohutusparameeter 5. Leekpunkti määrataks kahe meetodiga suletud anum ja avatud anum. Avatud anuma korral on aine lahtises keskkonnas ja avatud välismõjudele. Selles keskkonnas on leekpunktile palju mõjutegureid
tundliku elemendi peatelg asub. See on võimalik juhul kui tekitada pretsessioon ümber telje z – z. Selleks tuleb rakendada jõudu tundliku elemendi peateljele (joonis 16) Joon 12 Vaatleme tundliku elemendi lihtsustatud skeemi, millel tundliku elemendi peatelg asub tõelisest meridiaanist ida pool nurga α võrra (joonis 16). Selleks, et tundliku elemendi peatelg liiguks tõelise meridiaani poolel, peab pretsessioon toimuma telje z – z ümber vastupäeva. Sellise pretsessiooni tekitamseks tuleb rakendada tundliku elemendi peateljele jõud F. Selle jõu tekitamiseks tuleks tundliku elemendi peateljele paigutada lisaraskus. Kui aga tundliku elemendi peatelg oma liikumises jõuab tõelise horisondi läänepoolsesse ossa, s.t. vasakule poole tõelisest meridiaanist, peab pretsessiooni suund muutuma vastupidiseks. Seega tuleb kasutada seadet, mille poolt tekitatava momendi suund muutub tõelise meridiaani tasandi ületamisel. Seda nõuet on võimalik täitada kui
annaabi.ee 
