süttib kütus juba ise ilma sädemeta. Diiselmootoril on surveaste 8- 12+ 64.Ballast (ingl), pallast, meresõidu puhul vajaliku püstivuse ja trimmi saavutamiseks alaliselt või ajutiselt laevale paigutatav last. Pallast võib olla vedel (ballastvesi) või tahke (känkmalm, kivid, liiv km). Veolaevad võtavad tankidesse vett, kui sõidavad ilma lastita (sõidavad "ballastis"), et suurendada süvist see parandab laeva käiku ja juhitavust. Lastis, eriti tekilastiga laevadel, võimaldab põhjatankides olev ballastvesi suurendada püstivust. Suured purjekad pidid püstivuse tagamiseks tühisõitudel vedama kuiva ballasti. Nüüdisajal kasutavad mitteküllaldase püstivusega laevad alalist tahket (harva vedelat) ballasti. Ballastvee laevakeresse sisse- ja väljapumpamise abil sukelduvad ja tõusevad allveelaevad ning muudetakse ujuvdokkide süvist. Jäämurdjaid saab ballasti ühest pardatankist teise pumbates vabastada jäähaardest. 65
ja langusi ning vendripuuteid või midagi sarnast. Kahe täieliku rullumisperioodi keskmine, mõõdetuna stopperiga, annab küllaldase täpsusega tulemuse. Seda protseduuri võib korrata, kui see lastioperatsioonidele takistusi ei tee. 10. Rullumistegur C käitub suurematel laevadel samal moel kui alla 70 meetri pikkustel laevadel. Seejuures olukorras, kus püstuvus võib minna kriitiliseks, s.o. täie tekilastiga ja vastavalt ballastitud konteinerlaevadel, on leitud, et teguri C väärtus võib läheneda 0.8- le või selle isegi ületada. On siiski soovitav selliste lastimistingimuste tarbeks määrata tegur C mitme topeltkatse (töökäiguline kreenikatse + rullumistest) abil. Rullumistesti täpsus 11. Rullumistesti suhtelise täpsuse piirideks võib eeldada ±15% 95-protsendise tõenäosusega. Niisugune ebasoodne tulemus tuleneb ruutmurrust rullumisvalemis, mis