nimetatakse krunt-värvideks. Neid võib olla 2-3 kihti. Seejärel kantakse algse katte värvid 1-2 kihti ja seejärel lõpliku katte värvid 2-3 kihti, mis peavad tagama kulumiskindluse. Kasutatakse spetsiaalseid selleks loodud tekivärve, mis on eriti kulumiskindlad ja ei karda merevee mõju. Teatud kohtades, kus liiguvad või töötavad inimesed (haalamisseadmete ja tekimehhanismide juhtpultide ümbruses kantakse tekile viimasena spetsiaalne libisemisvastase värvi kiht. Värvkate on odavaim tekikatte viis. Puitkate ehk tekiplangutus. Tekiplangutus kaitseb tekki nii korrosiooni, kulumise kui ka vigastuste eest ja osaleb teatud määral teki üld- ja kohaliku tugevuse tagamisel. Vööriosas kasutatakse pikiplangutust kus tekiplangud on paralleelsed diametraaltasandiga. Plangud kinnitatakse värvitud teki külge peitpoltide või piikide abil. Poldiaugud suletakse puitkorkidega. Plankude vahed tihitakse ja valatakse üle spetsiaalse vaigu alusel valmistatud seguga.
Plaadid ühendatakse omavahel keevitamise teel ja need moodustavad nn. Kahekordse põhja kate moodustab põhjadevahelise ruumi (double bottom space, tank top), milles asetsevad tankid kütuse , joogivee ja ballasti jaoks. Põhja ja pardaplaadistust ühendab kumer plaadistus, mida nimetatakse kimmivööks . Pardaplaadistuse kõige ülemist paksemat, mis ühendatakse tekiplaadistusega, nimetatakse siirivöö ks (sirstrek, sandeki pardavöö). Sirstrekiga kokkupuutuvat tekikatte äärmist vööd nimetatakse tekistringer iks. Tekistringer on teistest teki plaatidest paksem ja kulgeb piki laeva kogu korpuse ulatuses. Vööd (strakes), mis on pidevad pikisuunalised plaatide read. 22. Põhja-, parda- ja tekisillused, neid toetavad talastiksüsteemid (piki-, põik- ja segasüsteem); Põhjasillused. Ühekordse põhjaga ehitatakse vaid väikseid laevu pikkusega alla 45 m. Siin on üldtugevuse tagamine lihtne ja seetõttu kasutatakse põiksüsteemi.
annaabi.ee 
