suhted. Agaarühiskonnas tegeleb enamik selle liikmeid põllumajanduse või kalapüügiga ja tööd tehakse peamiselt käsitsi. Indrustriaalühiskond on tööstusühiskond, heaolu on saavutatud peaasjalikult tööstuse ja selle toimel. Infoühiskonnas domineerib postindrudtriaalne tootmisviis ja järjest suurem osa ühiskonna liikmetest töötabkvarternaarses sektoris. Tööjaotus on töö jagunemine erinevateks tööliikideks. Korilus rändava eluviisiga, ei tekiinud ülejääke. Traditsiooniline tootmisviis- tavade ja traditsioonidele üles ehitatud majandus. Olulised huved toodetakse üksnes oma kogukonna tarbeks-elatusmajandus. Tööjaotust ei esine. Varaagraalne töötmisviis- põlluharimine karja kasvatamine, paikne eluviis, tsivilisatsioonide teke, rändkarjandus, alepõllundus. Hilisagraalne tootmisviis kujuneb taime ja loomakasvatuse ühinemisel. Industriaalne tootmisviis- suurte inimhulkade koostöö, kõrge haridustase, uued tehnoloogiad
Rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest mitte väljaspoolt saadud kaalutluse tulemusel. Isiklikud tunded ja elamused. Pöördumine inimese tunnete, maiste rõõmude ja ihade poole. Armastus. Henrik visnapuu(annab edasi kuulmisaistinguid, loodushääli ning kasutab meeldejäävaid sõnu ja sõnavorme) Tarapita- (johannes barbarus, johannes semper, august alle, friedebert tuglas, marie under,artur adson,albert kivikas,jaan kärner,gustav suits,aleksander tassa) . 1921 tekiinud rühmitus, mis sai nimemuistsete eestlaste sõjahüüdest. kirjanduspoliitiline rühmitus, teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. Kõne all oli noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid. Seotud eesti probleemidega. Ekspressionistlik vool. Tagaplaanid tundeelamused ning asusid analüüsima ja üldistama. Ajaluule- väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega 1920 paiku, järgis kindlat voolu ja stiili