igapäevased kohustused, kas ja kuidas naised said haridust ning millistel ametikohtadel oli neil võimalik töötada. Referaadis on välja toodud ka keskaja tähtsamad naisfiguurid. Valisin just selle teema, kuna soovisin teada, milline oli keskajal just naiste elu , millised võimalused neil olid ja kuidas omandati haridust. Varasemalt olen palju lugenud just meessugupoole kohta ja ka see oli üks põhjusi, mis tekias huvi ka naiste olukorra ja rolli vastu. 3 Naise elu keskajal Naise elu keskajal oli väga erinev tänapäevasest. Keskaegse kristliku ühiskonna käsitluste vastavalt kolmejaotuselises skeemis naistel mingit omaette kohta ei olnudki. Seisusteks olid rüütlid, talupojad ja vaimulikud, kuid naise staatus puudus. Ma arvan, et juba see näitab, et
(talirukis ja oder) Kuna talumaa kuulus mõisnikule, tuli selle kasutamise eest tasuda mõisale koormisi. Koormise üle peeti arvestust vakuraamatutes. Kehtestati pearahamaks, peale mida hakati regulaarselt korraldama hingeloendusi, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond. Talurahvas- sunnismaisusega kaasnenud talupoja seadmine mõisnikust sõltuvaks lubab Rootsiajal kõneleda talupoegade pärisorjastamisest. Pearaharahutused-selle kehtestamine tekias talurahva seas arusaamatusi, seni polnud selget vahet riigimaksude ja mõisakoormiste vahel, nüüd aga hakkasid talupojad ise pearahamaksu tasuma. 17. HARIDUS JA KULTUUR ROOTSI AJAL Rahvahariduse edendamine:Rootslaste esmamureks oli luteri usu kindlustamine. Taastati kirikud, vahetati välja kõlbmatud pastorid, võideldi teiste usuvoolude ja rahvausundiga.Et usk pääseks paremini mõjule, oli vaja levitada kirjaoskust. 1684
annaabi.ee 
