Kui noorte harimine algab kodus ja varakult, siis on ühiskonna oodata alkoholiga seotud probleemidest tulenevalt vähem kahju tulevikus. Euroopa lõunamaade praktika soovitab hoiduda äärmustest, see tähendab täiskarskuse propageerimisest ning ka alkoholi kättesaadavuse vallas täieliku vabaduse lubamist, selle asemel lubada alkoholi mõõdukat tarbimist. Ei tohi unustada, et alkohol ei ole tavakaup, selle liigne tarbiminet tekiab tervisekahjustusi ja on ka sotsiaalselt ohtlik. (ibid., lk 8, 36) 2.1 Eesti alkoholitarbimiskultuur "Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholist tingitud kahjud on seetõttu ulatuslikud. Kahjude ulatust võimendab tarbimiskultuur, mis soodustab korraga suurte alkoholikoguste tarbimist, seetõttu on ka seos alkoholitarbimise ning õnnetuste ja vägivalla vahel 6 suur
rahuldamine – hirm, uni, nälg, sugutung, uimastisõltuvus, valu vältimine. Tegutsemine põhineb instinktidel (kaasasündinud käitumismustrid) ja tungidel (motivatsiooniline pinge või ärritus, mis varustab käitumist energiaga, selleks et mõnd tarvet rahuldada. Kultuuriline motivastioon: sotsiaalne- ja arenguvajadus. Kognitiivse dissonantsi teooria: (Festinger) kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekiab ebamugava motivatsioonilise pinge. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste või käitumise muutmisega. Inimesed eelistavad situatsioone, kus nende kognitsioonid või uskumused on kooskõlas nii üksteisega kui ka käitumisega. Ebakõla vähendamiseks muudetakse oma uskumusi või kognitsioone, neid viia oma käitumisega kooskõlla (suitsetamise näide – uue, soodsa info saamine, iseendale valetamine,
annaabi.ee 
